1-09-17007/17

1-09-17007 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-17007 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. detsembri 2011 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu D.B määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu
3. detsembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu D.B määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 21.12.2011 määrusega jäeti D.B talle Harju Maakohtu 16.12.2009 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. D.B on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.12.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi ning karistatud KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 2-aasta 8-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 24.09.2009 ja lõpp 22.12.
4. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 21.11.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnanud vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulanud ära süüdimõistetu, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Maakohus märkis, et süüdimõistetut on alates
6. aastast korduvalt karistatud süütegude toimepanemise eest. Varem on teda karistatud vara- ja isikuvastaste kuritegude eest. Käesoleval ajal kannab ta vangistust varguse ja kelmuse eest ning narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest suures ulatuses. Vargusi on ta toime pannud katseajal, kui oli vabastatud Harju Maakohtu 20.10.2008 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega. Samuti on teda varem korduvalt karistatud alkoholijoobes avalikku kohta ilmumise ja narkootilise aine ebaseadusliku tarvitamise eest. Eeltoodud asjaoludest järeldas maakohus, et süüdimõistetu on käitunud pika ajavahemiku vältel korduvalt õigusvastaselt. Samuti ei ole tema varasem vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine andnud positiivseid tulemusi. Tal on kalduvus seksuaal-, vara- ja rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemisele. Kuritegude toimepanemist ei ole varem ära hoidnud ei kindla elukoha ja lähedaste olemasolu ega kriminaalhooldusele allutamine. Maakohus järeldas eelnevast, et süüdimõistetu on endiselt ohtlik ühiskonnale, kuna võib toime panna uusi kuritegusid narkootilise aine mõju all või sellise aine omandamise eesmärgil või oma kehva majandusliku seisundi tõttu. Uue kuriteo riski tõstavad tema suured võlgnevused, kehv majanduslik olukord ning varasem sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest. Vangistuse kandmise ajal on D.B korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Antud karistused näitavad, et süüdimõistetu ei ole suutnud alluda isegi range järelevalve tingimustes kehtestatud korrale. Järelikult on tema õiguskuulekus ja allumisvõime kriminaalhooldaja käitumisekontrollile jätkuvalt kaheldav. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu on vangistuse ajal läbinud mitmed olulised sotsiaalprogrammid, sealhulgas aktiivselt tegelenud sõltuvusprobleemidest vabanemisega, lasknud ennast ristida ja osalenud vangla tööhõives, tal on vabaduses olemas kindel elukoht, lähedaste toetus ning soov edaspidi käituda seadusekuulekalt, ei tekkinud maakohtul veel kindlat veendumust, et süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamisega ei kaasne ohtu teistele ühiskonnaliikmetele. Need positiivsed muutused, mis on süüdimõistetu käitumises praegu tekkinud, ja soov edaspidi elada seaduskuulekalt võivad olla vaid ajutise või ebapüsiva iseloomuga. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu D.B, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. D.B leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta peamise põhjuse, miks ta soovib vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Nimelt soovib ta asuda elama kristlikku narkomaanide rehabilitatsioonikeskusesse XXX küla. Seal valitseb rangem režiim kui vanglas – puuduvad meelelahutused, suhtlemine välise maailmaga on väga range kontrolli all ning aega täidavad rehabilitatsioonitegevused ja töö. XXX külas on motiveeritud elama vaid selline inimene, kes siiralt soovib vabaneda narkosõltuvusest ja kuritegelikust eluviisist ning on valmis selle nimel pingutama. D.B annab endale aru, et tema kuritegeliku käitumise peamiseks tõukejõuks on olnud narkosõltuvus. Ta soovib siiralt sellest vabaneda ning muuta oma senist eluviisi. Kuna teda toetavad lähedased ning kristlikud kaaslased, on ta tulemuse suhtes väga optimistlik. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole D.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata, ning märgib täiendavalt järgnevat. 2 KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt D.B isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. D.B on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning teda on ka vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid määratud katseaeg kulges edutult – D.B eiras kontrollnõudeid ning pani toime uued kuriteod. Tähelepanu väärib asjaolu, et D.B pole ka vangistuses suutnud käituda õiguskuulekalt, mida näitab mitme kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu. Eelnevast järeldub, et temale varasemalt mõistetud karistused ei ole mõjutanud isikut edasisest süütegude toimepanemisest hoiduma, mistõttu ringkonnakohus leiab, et suure tõenäosusega ei ole D.B suuteline katseaega edukalt läbima ega alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Ringkonnakohtu arvamust kinnitab asjaolu, et ka vangla ei toeta D.B vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, viidates kõrgele uue kuriteo toimepanemise riskile. Ringkonnakohus märgib tunnustavalt positiivseid muutusi kinnipeetava käitumises (sotsiaalprogrammide läbimine, XXXX omandamine, majandusabitöödel osalemine ning XXXX õppimine, soov asuda vabanedes elama XXX külla), kuid samas ei saa kohus olla veendunud, et need oleksid pöördumatud. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Ringkonnakohus leiab, et D.B puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Tiit Lõhmus