4-12-2310/4

Väärteoasi nr. 4 – 12 – 2310 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juulil 2012.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-2310 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi E.G xxx, elukoht xxx väärteoasi Liiklusseaduse § 223 lg.1 järgi Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse 22.05.2012.a.üldmenetluse otsus 2302,12, 006552 . Kohtuväline menetleja PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalitus, Rahumäe tee 6, 11316, Tallinn Menetluse liik kirjalik menetlus KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata E.G kaebus ja PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanem Margus Pihl 22.05.2012.a. väärteoasjas 2302,12,006552 muutmata. otsus Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates päevast, mil isik otsusest teada sai või teada saama pidi. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanem Margus Pihl 22.05.2012.a. otsusega väärteoasjas 2302,12,006552 tuvastati, et vastavalt 27.04.2012.a. väärteoprotokollile E.G juhtides 07.04.2012.a. kell 00.40 Tallinnas , 1 Tähetorni tn. 102 läheduses mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, mille tõttu kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja vasakule. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS №rdea Finance Estonia’le. Menetlusalune isik ei ole vastulauset esitanud. . Kohtuväline menetleja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega.Sõiduki teelt väljasõidu tagajärjel on tekitatud varaline kahju ning seega esinevad liiklusseaduse § 2 p.32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Menetlusalune isik rikkus Liiklusseaduse § 55 lg.3 p.1 nõudeid ,mis kohustab juhti kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ,mille puhul on arvestatud erinevaid liiklusolusid nii, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires , mistahes etteaimatava takistuse ees. Seejuures on oluline, et valitud sõidukiirus peab tagama sõiduki juhitavuse ja teel püsimise ka raskendatud liiklusolude korral. Antud juhul pidi juht arvestama oma sõidukogemusi ja ette aimama, et talvistes raskendatud teeoludes võib sõiduk valesti valitud sõidukiiruse korral juhitavuse kaotada ja sellele võivad järgneda kahjulikud tagajärjed. Väärtegu on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 223 lg.1 järgi Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja E.G-le LS § 223 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 90 trahviühiku ulatuses s.o. 360.00 eurot . KAEBUSE SISU E.G esitas 25.05.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanem Margus Pihl 22.05.2012.a. otsus väärteoasjas 2302,12,006552 , kuna otsuses mainitud varalist kahju ei ole AS №rdea Finance Estoniale tekitatud. 07.04.2012.a. Tähetorni tn.102 läheduses toimunud liiklusõnnetus kvalifitseerus kindlustusjuhtumina ning RSA kindlustus korvas kõik auto remondi kulud, samuti ei ole AS №rdea Finance Estonia esitanud kahjunõuet E.G-le, kui autot juhtinud isikule. Vastavalt V™S § 115 peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus vastama kindlatele nõuetele ning sama §-i lg.3 p.1 kohaselt peab kaebuse esitaja kaebuses märkima, kas ta soovib kohtuistungist osa võtta. Kaebaja märkis kaebuses, et istungil osaleda ei soovi ning kohus kaebuse lahendamisel lähtub V™S §-st 120 ning lahendab kohtuistungit korraldamata kaebuse kirjalikus menetluses , kuna kohtuväline menetleja saades kaebuse koopia ,nõustus antud väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuvälise menetleja esindaja taotles kohtule 22.06.2012.a. saadetud kirjalikus seisukohas väärteoasja nr 4–12–2310( 2302,12,006552)E.G kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldab, et E.G kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuväline menetleja on koostanud karistamisotsuse õigesti. Asjaolu, et tekkinud kahjud on peale liiklusõnnetust korvanud kindlustusfirma ei ole süüd välistav asjaolu.Tõendatud on, et antud liiklusõnnetuse käigus on tekkinud varaline kahju sõiduki omanikule- AS №rdea 2 Finance Estoniale ning liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavaks isikuk on E.G . Määratud karistus on alla keskmise määra ja proportsionaalne. KOHTU JÄRELDUSED. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohaga ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. E.G poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseeritud ja väärteoasjas kogutud kirjalike materjalidega täielikku tõendamist leidnud . Väärteomenetluses lasub tõendamiskohustus süüdistusfunktsiooni kandjal so. Kohtuvälisel menetlejal, vastavalt V™S § 69 lg.2 p-dele 3-7 peab kohtuväline menetleja väärteoprotokollis märkima, millistele tõenditele tuginevalt loeb menetleja väärteo tuvastatuks. V™S § 64 kohaselt kogub väärteomenetluses tõendeid kohtuväline menetleja järgides V™S
2. peatükis sätestatut. Lähtudes V™S §-st 72 peab kohtuvälisel menetlejal lahendi tegemiseks olema kogutud kõik tõendid, mis võimaldaksid tal lahendada V™S § 108 loetletud küsimused. E.G poolt toime pandud väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud liiklusõnnetuse nr.648 materjalidega s.o. sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisana fotodega ( 7 fotot) Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja liiklusõnnetuse nr. 648 aktist nähtub, et E.G juhitud sõidukil Toyota Avensis reg. nr. xxx(omanik on AS №rdea Finance Estonia) olid 07.04.2012.a. Tallinnas Tähetorni tn. maja 102 läheduses toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel järgmised vigastused: katus, esiosa, kere, esiparem valuvelg, esiparem õõtshoob, esi-taga klaas, esiparem rehv, tagastange. Menetlusalune isik E.G on sündmuskohal 07.04.2012.a. tunnistajana üle kuulatud ja ta on selgitanud , mis konkreetselt juhtus .Ta sõitis Kadaka pst. poolt Paldiski mnt. suunas mööda Tähetorni tänavat. Tekkis külglibisemine ja vajus kraavi.Lund sadas ,tee oli väga libe.Kiirus oli 50 km/h umbes. Sõidukis oli üksi. Peale liiklusõnnetust ronis autost välja ja teavitas politseid. Kiirabi vaatas ta üle ja käskis minna täiendavasse kontrolli Mustamäe Haiglasse. Eelnevate tõendite alusel leiab kohus, et E.G on tunnistanud sõiduki juhtimist, samuti liiklusõnnetuse toimumist ning liiklusõnnetuse aktiga on tuvastatud, et on olemas liiklusseaduse § 223 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnused s.t. mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule ,antud juhul sõiduki omanikule AS №rdea Finance Estonia varaline kahju.Antud juhul ei oma mingit tähtsust asjaolu, et kindlustus on korvanud kõik sõiduki remondi kulud. Liiklusseaduse § 223 lg. 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, Aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.Kohtuväline menetleja on jõudnud järeldusele, et E.G on võimalik karistada rahatrahviga, mis jääb sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt allapoole s.o. LS § 223 lg 1 järgi on karistuseks määratud rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses s.o. 360.00 eurot . Kohus leiab, et mõistetud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega . Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isikuomadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik E.G juhistaaž on 1 aasta, kuid vähestele sõidukogemustele vaatamata sõitis ta talvistes teeoludes (lumine libe tee) kiirusega 50 km/h s.o. maksimaalse lubatud kiirusega asulasisesel teel. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, ,et arvestada tuleb KarS § 56 sätestatud asjaoludega sh asjaoludega, et määratud karistus peab olema mõõdukas ja proportsionaalne , vastama toimepandud õiguserikkumise raskusele ning 3 mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Seega oli igati põhjendatud isiku karistamine rahatrahviga 90 trahviühikut e. 360 eurot. Eeltoodust lähtudes jätab kohus E.G kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanem Margus Pihl 22.05.2012.a. otsuse väärteoasjas 2302,12,006552 muutmata. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, 132 punktist 1, § 133, § 134 . Kohtunik 4