) § 132 p 1, § 133-134, § 135 lg 2 kohus o t s u s t a s:
lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Selgitada, et
järgi on kassatsiooni alused: - materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (
toodud alused); - väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (
Selgitada, et Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on Aleksandr Melnitšuk kohustatud 5 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 05.04.2012 kiirmenetluse otsuse kohaselt M.I (sünd 03.05.1992) juhtis 05.04.2012 kella 19:03 Harju Maakonnas Rae vallas Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 26 k, mootorsõidukit Subaru Legacy r/n xxx sõidukiirusega 111 +/- 4 km/h. Lubatud esmasele juhile 90 km/h. Seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 17 km/h. Sõidukil puudusid ees- ja taga nähtaval kohal esmase juhi tunnusmärgid. M.I rikkus seega LS § 50 lg 2, § 106 lg 3, pannes toime LS § 227 lg 1, § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. M.I-le määrati LS § 227 lg 1 alusel rahatrahv 15 trahviühikut, so 60 EUR. 09.04.2012 on kohtuväline menetleja teinud väärteoasjas ebaselguste lahendamise määruse, mille kohaselt loetakse kiirmenetluse otsuses nr 10220112948309 blokis „sõiduk“ õigeks r/n xxx. Menetleja tugineb
Kaebaja seisukoht ja taotlus: 20.04.2012 esitas M.I kohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja kunagi ega kusagil ületanud kiirust sõiduautoga Subaru Legacy r/n xxx. Kaebaja esindaja selgitas kohtuistungil, et kaebaja ei vaidlusta kiiruse ületamise fakti – selline vahejuhtum toimus, kuid otsus tuleb tühistada kiirmenetluse otsuses sisalduva vea tõttu. Kaebaja selgitas, et kaebuse ajendiks oli menetleja 09.04.2012 määrus. Kaebaja palus kiirmenetluse otsus tühistada ja asjas menetlus lõpetada. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud, menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja 05.04.2012 kiirmenetluse otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja sõnul on kiirmenetluse otsuses küll sõiduki number valesti märgitud, kuid asjale lisatud materjalides on sõiduki number kajastatud korrektselt, samuti on praktikas taolisi vigu määruse alusel parandatud. Kohtule esitatud tõendid: - liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtuvalt mõõdeti 05.04.2012 kell 19:05 Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 26 km M.I poolt juhitud sõiduki Subaru Legacy r/n xxx liikumise kiirust kiirusjärelevalve mõõteseadmega Stalker MDR (seade testitud, töökorras). Seadme lugem oli 111 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h. Laiendmääramatus +/-4 km/h. Juhile näidati seadme näitu; - menetlusaluse isiku ütlused selle kohta, et ta ületas kiirust ja tal ei olnud „vahtralehte“, kohtuistungil selgitas kaebaja, et kiirust ta tõepoolest ületas; - Eesti Liikluskindlustuse Fondi väljavõte, millest nähtuvalt ei eksisteeri sõidukit registreerimisnumbriga xxx. Kohtu seisukoht:
lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid;
järgi arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.
järgi võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged, menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused
järgi, menetlusalusele isikule on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, menetlusalusele isikule on võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ja isik nõustub kiirmenetlusega. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on
sätestatud eeldused kiirmenetluse kohaldamiseks täidetud: kaebaja on vahetult peale rikkumise toimepanemist oma tegusid tunnistanud ja kirjutanud omakäelise seletuse; väärtegu menetlenud politseiametnike suhtes kaebajal pretensioone ei ole olnud. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja ületas 05.04.2012 kiirust; kohus märgib, et kiiruse ületamise fakt on lisaks kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga tõendatud ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Pooled vaidlevad selle üle, kas kiirmenetluse otsusesse valesti märgitud sõiduki registreerimisnumber peaks kaasa tooma otsuse tühistamise.
Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et menetleja on 05.04.2012 kiirmenetluse otsuses nr 10220112948309 sõiduki registreerimisnumbri valesti märkinud. 09.04.2012 on menetleja teinud väärteoasja menetluses ebaselguste lahendamise määruse. Määruses tugines menetleja
Määruse koopia edastati M.I-le . 17.05.2012 kohtuistungil märkis kaebuse esitaja kaitsja, et kaebuse esitamise ajendiks oli menetleja 09.04.2012 määrus – so juhul kui menetleja ei oleks hakanud viga parandamine, ei oleks kaebaja ja kaitsja veale kiirmenetluse otsuses tähelepanu pööranud.
lg 1 kohaselt lahendab kohtuväline menetleja lahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused määrusega. Seega annab
võimaluse korrigeerida üksnes lahendi täitmist puudutavaid ebaselgusi. Samas oleks kohtu hinnangul väär eeldada, et kohtuväline menetleja ei tohiks üldse oma tehnilisi vigu parandada. Näiteks KrMS § 306 lg 5 võimaldab kohtul peale otsuse allkirjastamist omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kohtu arvates peaks selline õigus olema ka kohtuvälisel menetlejal.
Kohus nõustub menetlejaga selles, et käesoleval juhul oli võimalik hilisemas menetluses vaidlusalust viga kõrvaldada: tegemist on ilmselgelt tehnilise veaga – numbrid on õigesti märgitud, valesti on märgitud tähed, kusjuures viga on üksnes tähekombinatsioonis – BDB (vale siis DBD). Kohus märgib täiendavalt, et otsusele lisatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis on sõiduki registreerimisnumber õigesti kirjutatud. Kohus leiab, et vea parandamine otsuse sisu ei mõjuta: otsuses sisalduvast teokirjeldusest on üheselt mõistetav, milliste väärtegude toimepanemises kaebajat süüdistatakse; valesti märgitud tähekombinatsioon otsuse sisu ei mõjuta, seda enam, et menetleja on oma otsuses sisalduvat trükitehnilist viga ise märganud ja selle omaalgatuslikult ka parandanud. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.