← Eesti

4-12-4111/2

Väärteoasi nr.4-12-4111 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.augustil 2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-4111 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Tõlk Imbi Kangur Popova Väärteoasi U.I § 227 lg 2 järgi väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2; Menetlusalune isik U.I töötab EG OÜ. isikukood xxx, elukoht xxx, Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus esindaja Hannes Küünarpuu Süüdi tunnistada U.I Liiklusseaduse 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel arest 3 (kolm) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 27.08.2012.a. kell 11.17 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt on 27.08.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1234189 selle kohta, et U.I 27.08.2012 11:17 Soo tn 30, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond juhtis mootorsõidukit kiirusega 57 km/h ± 3km/h, teel, kus lubatud sõidukiirus on 30 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 m/h. Juhile kiirusemõõtja näit tutvustatud, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud. Aleksei Sarapov rikkus LS 50 lg 5 p 3 ja § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi ettenähtud väärteod. Kohus selgitab, et Imbi Kangur-Popova on koosseisuline tõlk, ning ta on andnud ametivande ja on teadlik kriminaalkaristusest teadvalt valesti tõlkimise eest. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 28.08.2012.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik U.I kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb protokollis toodu juurde. Kahetseb väga. Palub mõista vähe üldkasuliku tööd. Luban, et maksan trahvid ära. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et U.I ´it tuleks karistada LS § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi arestiga 5 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Rahatrahvid on tasumata. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.2); Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga ( t lk.5, 5 pöördel); otsusega väärteoasjas nr 2590,12,003379 ( t lk.9); teatisega ( t lk.10-11) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. U.I ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada U.I ´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, Veiko Puronen ´i ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. U.I ´i kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel U.I ´ ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Kvalifikatsiooni LS § 227 lg 4 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamisel on oluline vahe, kui suurelt lubatud sõidukiirust ületati. Käesoleval juhul on tuvastatud, et U.I ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h võrra, kuid arvestades teo asjaolusid, ei ole tegemist väga ohtliku kiituseületamisega. U.I ´i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. U.I ´i on varem karistatud samasuguse väärteo eest, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt U.I ´i 2 suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda lühiajaliselt, arvestades toimepandud tegusid ja süü suurust. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.