← Eesti

1-11-8456/5

1-11-8456 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. augustil 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-8456

(11230105914)Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Külli Iisop Kertu Kuusik Valeri Helmar Kriminaalasi M.S-i süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Natalia Lebed Süüdistatav M.S - isikukood xxx; elukoht: Xxx; Vene Föderatsiooni kodanik; kesk-eri haridusega; töövõimetuspensionär (töövõime kaotus 60%); töötab ehitusel juhutöödel; kriminaalkorras karistatud: 1) Narva Linnakohtu otsusega 09.05.1997.a. KrK § 141 lg 2 p 1, 3, 4 järgi – 6 aastat vangistust; vabanes 21.03.2000.a. tingimisi enne tähtaega; 2) Narva Linnakohtu 8.03.2004.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8; KarS § 201 lg 2 p 1 järgi - 1 a 3 k vangistust, § 74 lg 2 alusel kuulus 6 k vangistust kandmisele kohe ja KarS § 74 lg 1 alusel 9 k vangistust tingimisi katseajaga 2 a. 26.09.2006 Harju Maakohtu määruse alusel katseaega pikendatud 3 k võrra; väärteokorras karistatud korduvalt (trahvid tasumata); tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 09.05.2011.a Kaitsja advokaat määratud korras Toomas Bekker RESOLUTSIOON
  1. Süüdi tunnistada M.S KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui M.S 3(kolme)aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg –s 1 sätestatud kontrollnõuded. Vastavalt KarS § 78 p 1 hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata M.S-ile kriminaalhooldaja. Tõkend - elukohast lahkumise keeld pärast kohtuotsuse jõustumist tühistada.
  2. Asitõendid: - 3 karpi DNA-proovidega ja sündmuskohajälgede kaart, mis on antud hoiule Põhja Prefektuuri hoiuruumi - pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada; - arvutimonitor Samsung, juhtmevaba arvutiklaviatuur Logitech, juhtmega klaviatuur Defender, teleripult Sony ja teler Sony, mis on tagastatud ja antud vatutavale hoiule omanikule AS– jätta pärast otsuse jõustumist AS.
  3. Välja mõista M.S-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstud tasu 115,05 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 695,05 eurot . Kohus määrab, et menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul võrdsetes osades, alates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB-s või arvele nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-11-8456 ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS M.S süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, viibides 06.05.2011 kella 04.00 paiku hommikul Tallinnas aadressil XXXasuvas korteris, kasutades vägivalda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, ja nimelt: lõi kannatanut AS mitu korda rusikaga näkku ja nõudis temalt raha. Vastavalt isiku läbivaatuse protokollile tuvastati kannatanul marrastused otsmikul ja ninajuurel, muhk, ülahuulel ja paremal põsel paistetus. Kannatanult raha saamata, viis M.S S korterist välja järgmised asjad: teleri SONY (puldiga), maksumusega 63,91 eurot, juhtmevaba arvutiklaviatuuri Logitech komplektis arvutihiirega -38,35 eurot, arvutiklaviatuuri Defender (maksumuseta), arvutimonitori 2 Samsung - 159,78 eurot, CD-mängija Samsung (maksumuseta), kokku asju summas 262,04 eurot, seejärel lahkus ta korterist koos röövitud asjadega. Seega, oma tahtliku tegevusega M.S pani toime KarS § 200 lg2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga nin isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus M.S-i süüditunnistamist KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning tema karistamist vangistusega 3 aastat, määrates KarS § 74 lg 1 alusel, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 - aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab katseajal KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohtuistungil M.S tunnistas ennast temale inkrimineeritud süüdistuses süüdi ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning M.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 4 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o antud asjas määratud kaitsjatele makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 palga alammäära ehk 695,05 eurot. Arvestades süüdistatava varanduslikku olukorda peab kohus põhjendatuks esitatud taotlust võimaldada menetluskulusid tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311,
  4. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.