Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav Tõkend Kaitsja J.K , elukoht: XXX ; isikukood: XXX; kodakondsus- EV ; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht :OÜ S ; varem kohtulikult karistatud : 1) 02.06.2009.a. Viru Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel 2 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga elukohast lahkumise keeld alates 14.05.2011.a, kinni peetud 13.05.2011 Jugans Grossmann Kohus juhindus KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.K
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista J.K-le 4 kuud vangistust.
lg 1 järgi lugeda J.K eelvangistuses viibitud aeg 13.05.2011 kuni 14.05.2011, .so. 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 kuud 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel mõista liitkaristuseks – suurendades mõistetud karistust Viru Maakohtu 02.06.2009.a. kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistuse 2 kuud võrra – 5 kuud 28 päeva vangistust.
178 päeva, üldkasuliku tööga, arvestusega , et 1 päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd , 356 tundi , mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul.
lg 4 alusel peab J.K üldkasuliku töö tegemise ajal järgima alljärgnevaid kontrollnõudeid 1) elama alalises elukohas Vahe 8-26 Jõhvi ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 1 alusel lisakaristusena võtta J.K-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 (kaheks ) kuuks. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista J.K-lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417.03 eurot riigituludesse ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 95.88 eurot riigituludesse. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „J.K , 1-11-6673, sundraha või kaitsjatasu“. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Süüdistuse sisu : J.K juhtis 13.05.2011.a., kella 22.55 ajal Tallinnas, Tööstuse 43 maja juures mootorsõidukit Scania R420, reg.märgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,40 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,28 mg/l)). 2 Sellise käitumisega rikkus J.K liiklusseaduse § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega J.K pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.