Obsah (4)

§ 199§ 65§ 74§ 75

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.detsembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-12776 (09240105632) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtui

§ 199

lg 1- § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ave Arnim Prokurör Süüdistatav RESOLUTSIOON L.H , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, emakeel- eesti keel, teeb juhutöid, elukoht: xxx, xxx, varem kriminaalkorras karistatud: 26.09.2011 Tartu Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 7 järgi vangistusega 2 kuud katseajaga 18 kuud. Tõkendit ei ole kohaldatud. Juhindudes Kr

MS § 249, kohus O T S U S T A S: L.H süüdi tunnistada

§ 199lg 1- § 25 lg 2 järgi.

Mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.09.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 kuud vangistust, võrra ning mõista L.H-le liitkaristuseks 4(neli) kuud vangistust. Lähtudes

§ 74

lg 1,3 jätta vangistus tingimisi L.H suhtes kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui L.H katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid.

Katseajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud. Katseaja algus – 14.12.2011.

§ 75

lg 1 p 1-5 tulenevalt kohustada L.H käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; Määrata L.H katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. xxx tsiviilhagi summas 1479,50 krroni ehk 94,56 eurot rahuldada täielikult ja Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) tsiviilhagi summas 350 krooni ehk 22,40 eurot rahuldada täielikult. Välja mõista L.H-lt tsiviilhagide katteks - 94,56 eurot xxx (xxx) kasuks; - 22,40 eurot xxxi (arveldusarve nr 2800049463) kasuks. 10220034796011 AS SEB pank viitenumber Välja mõista L.H-lt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 417,03 eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude 417,03 eurot tasumine ositi 10(kümme) kuu jooksul. Igakuiselt tuleb tasuda 41,70 eurot kuni summa täieliku tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 SWEDBANK või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber
6. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Menetluskulud: 153,40 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast mil kohtuotsus on kohtukantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja möödumusel alates kohtuotsuse kättesaadavusest ehk 30.12.2011 juhul, kui ükski menetluspool ei ole kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud. SÜÜDISTUS Süüdistatav L.H on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema et ajavahemikul 30.10.2009-02.11.2009 raius ta ebaseaduslikult xxx, riigimetsamaa kvartali AT126 eraldusel 7 - 2 kaske ja AT138 eraldusel 6 - 4 kaske, mis olid sündmuskohal laasitud ning järgatud umbes 40 cm pikkusteks pakkudeks. Lisaks raius AT126 eraldusel 14 - 3 kaske ja AT137 eraldusel 20 - 7 kaske, mis olid sündmuskohal järkamata ning laasimata. Kokku 16 puud kogumahuga 7,48 tm. Ebaseaduslikult raiutud puude maksumuseks on AT126 eraldusel 14 – 507,60 krooni (32,44€) ja AT138 eraldusel 6 – 1540,40 krooni (98,45€). Seoses sellega, et omavoliliselt raiutud mets on xxx Riigimetsamaa kvartalitel AT126 eraldusel 14 ja AT138 eraldusel 6 tüvedena maha jäänud, ei käsitle metskond seda omanikukahjuna. Kvartalitel AT126 eraldusel 7 ja AT137 eraldusel 20 on omavoliliselt raiutud metsamaterjal maha jäänud, kuid järgatud lühikesteks pakkudeks. Sellist sortimenti ei ole võimalik RMK-l mehhaniseeritult koondada ega lepingupartneritele müüa. Samuti on kogus liiga väike, millele tehtavad erakorralise töö kulutused ületaksid võimaliku müügihinna. Seetõttu käsitleb xxxxxxx metskond omanikukahjuna kvartalilt AT126 eraldusel 7 - 454,40 krooni (29,04€) ja kvartalilt AT137 eraldusel 20 - 1025,10 krooni (65,52€). Seega omanikukahju kokku 1479,50 krooni, s.o 94,56 eurot. Metsaseaduse1 § 67 lg 2 p 9 tulenevalt arvestatakse keskkonnale tekitatud kahju 25 krooni, s.o 1,60 eurot iga üksikpuu raiumise koha koristamata jätmise kohta. Seega:
7. AT 126 er 14 teostatud ebaseadusliku raiekoha koristamata jätmisega tekitati keskkonnale kahju 3*1,60=4,80 eurot.
8. AT 137 er 20 teostatud ebaseadusliku raiekoha koristamata jätmisega tekitati keskkonnale kahju - 7*1,60=11,20 eurot.
9. AT 138 er 6 teostatud ebaseadusliku raiekoha koristamata jätmisega tekitati keskkonnale kahju – 4*1,60=6,40eurot. Kokku tekitati ebaseadusliku kasvava metsa raiega nimetatud eraldistel keskkonnale kahju 22,40 eurot. Seega L.H, vastavalt oma ettekujutusele teost, alustades vahetult võõraste vallasasjade ebaseaduslikku äravõtmist nende omastamise eesmärgil, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse, mis on kvalifitseeritav

§ 199lg 1 - § 25 lg 2 järgi.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Süüdistatav jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt nõuab prokurör karistada L.H

§ 199

lg 1- § 25 lg 2 järgi 2 kuulise vangistusega.

§ 65

lg 1 ja § 64 alusel mõista liitkaristus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 26.09.2011 otsusega mõistetud karistusega, mis on 2 ( kaks) kuud vangistust

§ 74

alusel 18 ( kaheksateistkümnekuulise katseajaga ja § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete järgimise kohustusega, mõistes liitkaristuseks 4( neli) kuud vangistust.

§ 74

lg.1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 18 ( kaheksateist) kuud.

§ 75

lg 1 alusel allutada L.H katseajaks kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile ja kohustada teda 1) elama kohtu määratud alalises elukohas- xxx 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetuseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuistungi päev. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: 1) xxx sai ebaseadusliku raie tõttu omanikukahju kogusummas 1479,50 krooni, s.o 94,56 eurot, mille kohta on esitatud tsiviilhagi. 2) Ebaseadusliku raiega tekitas keskkonnale kahju kogusummas 350 krooni, s.o 22,40 eurot, mille kohta on xxx kaudu esitanud tsiviilhagi. Kriminaalasja arutamisel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. Kohtu meetmed Kohus leiab, et L.H tuleb süüdi tunnistada

§ 199lg 1- § 25 lg 2 järgi ning karistada teda vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses seoses tsiviilhagide omaksvõtuga. Menetluskulud tuleb jätta L.H-le kanda osaliselt, sest isikul puudub püsiv sissetulek, samuti lubada tasumine ositi. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Kohtuotsus jõustus 30.12.2011 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun