lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega.
lg 4 alusel määrata R.T-le katseajaks 1 (üks) aasta.
Kohustada R.T täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1
lg 2 alusel määrata R.T-le katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda ametlikult tööle mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest või võtta ennast arvele Töötukassa Tartumaa osakonnas; 2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; 4) kriminaalhooldaja äranägemisel osaleda sotsiaalabiprogrammides. Määrus R.T suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talitusele. Vabastada süüdimõistetu R.T karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK R.T on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 26.01.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 110-17386
järgi ning karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 päev ning lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud 29 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.09.2010.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 8 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 29 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 04.07.2011.a määrusega asendati R.T-le Tartu Maakohtu 17.12.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-16469 mõistetud rahaline karistus, mis oli 140 päevamäära, 1 kuu 16 päeva vangistusega.
lg 2 alusel suurendati asendatud karistuse võrra R.T-le 26.01.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-17386 mõistetud liitkaristust, mis oli 1 aasta 7 kuud 29 päeva vangistust ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis loeti 1 aasta 9 kuud 15 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.10.2010.a ja lõpeb 30.07.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 06.12.2011.a. Tartu Vangla edastas 31.08.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 14.12.2011.a seisuga on R.T kandmata karistusaeg 7 kuud 16 päeva vangistust. R.T on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 04.09.2007.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 7, 9 järgi 3 aastat vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; 2) 17.12.2008.a Tartu Maakohtu poolt
lg 1 järgi rahaline karistus 140 päevamäära, s.o 7000 krooni; 3) 27.08.2009.a Tartu Maakohtu poolt
järgi 4 kuud vangistust tingimisi 18kuulise katseajaga ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks; 4) 19.10.2009.a Tartu Maakohtu poolt
järgi 2 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks
Prokurör kohtuistungil ei osalenud, kuid esitas arvamuse kirjalikult, milles toetas R.T ennetähtaegset vabastamist. Oma seisukohta põhjendas prokurör asjaoluga, et kinnipeetava kohta koostatud iseloomustavatest materjalidest nähtub, et R.T on oma hoiakuid ja suhtumist muutnud ning tegeleb vangistuse jooksul sõltuvusprobleemiga. Sellest tulenevalt on põhjendatud talle võimaluse andmine õiguskuulekaks käitumiseks ka väljaspool vangistust. Vabanemise korral on tal head elamistingimused, töökoht ja toetav sotsiaalvõrgustik. Vabanedes peaks R.T jätkama alkoholsõltuvusega seotud ravi ja sotsiaalprogrammide läbimist. Ka R.T kaitsja leidis, et on täidetud kõik tingimused ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks. Kinnipeetava lähedased on kinnitanud valmisolekut teda vabanemise järgselt igati toetama. xxxxxxxxxxx, kes on kinnipeetava õde, on andnud kirjalikult nõusoleku, et ta on valmis venda toetama ennetähtaegsel vabanemisel nii moraalselt kui ka materiaalselt. As Samelin on esitanud garantiikirja, millega garanteeritakse R.T-le töökoht jalatsikoostajana peale karistusaja lõppemist. R.T on vangistuse ajal läbinud programme ja tegelenud enda sõltuvusprobleemiga. Käesolevaks ajaks on ta loobunud ka suitsetamisest, mis iseloomustab tema valmidust muutusteks. Käesolevalt ei ole tal ka ühtegi distsiplinaarkaristust. R.T palus ennast vabastada vangistusest enne tähtaega ja kinnitas, et ta on valmis täitma kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta selgitas, et on selle vangistuse ajal endale selgelt teadvustanud alkoholist tulenevaid probleeme ja otsinud lahendusi. Ta on selleks osalenud erinevates programmides ja on valmis sellega jätkama ka vabaduses. Vabanedes soovib ta koheselt pöörduda abi saamiseks A-kliinikusse ja vajadusel on selleks valmis teda materiaalselt toetama õde. Vabanedes saab ta kohe tööle asuda, selleks on nõusolek olemas. Elama asuks ta ema juurde.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. R.T on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtub, et R.T on vangistuse ajal käitunud korralikult, kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Vanglas olles on ta analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest loodetavasti järeldused. Tal on olemas tahe muutusteks. Vanglasoleku ajal on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis ning teadvustanud endale alkoholiprobleemi ja avaldas soovi jätkata selle lahendamisega ka vabaduses. Vabanemisel on R.T olemas lähedaste poolt nii moraalne kui ka materiaalne toetus. Samuti on olemas võimalus koheselt tööle asuda. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et R.T vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb R.T-le lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume ning kriminaalhooldaja äranägemisel osaleda sotsiaalabiprogrammides. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb R.T
lg 2 p 7 alusel keelata tal katseajal suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Kuna R.T karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui aasta, tuleb
lg 4 alusel katseaja pikkuseks määrata üks aasta, mis hakkab kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.