Toimik nr 1-11-9394 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.märtsil 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-9394 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 23.03.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu K.F, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta K.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.02.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. K.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 26.08.2011 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2, KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel vangistusega 11 kuud 25 päeva. Karistuse kandmise algus 25.08.2011 ja lõpp 19.08.2012. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.02.2012. Kinnipidamisasutusest K.F-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile xxx. Käesoleval ajal elavad korteris kinnipeetava ema ja üks vendadest Sxxx Dxxx. Kinnipeetava isa töötab xxx ja käib kodus umbes kord kuus nädalavahetusel. K.F on lõpetanud xxx tisleri eriala ja töötas peale seda mööblivabrikus, hiljem töötas valvurina objektil, kus kaotas töö oma haiguse tõttu. K.F oli enne vangistust tuvastatud töövõimetus 70%. Olemasolevat raha raiskas mõtlematult ning peamiselt alkoholile. Isik kuritarvitas alkoholi. Isikul 1
(3)olid n.ö joomahood, kus ta võis tarbida piiramatult ning seejuures käituda vägivaldselt. Teda on korduvalt karistatud Alkoholiseaduse § 70 alusel. 18.aastaselt proovis heroiini, opiaate, amfetamiini süstimise teel 2 korda kuus. Viimati tarvitas 2010 suvel. Oli kodeeritud 2 korda. Isik on olnud arvel psühhiaatri juures. Isik kaotab enesevalitsuse eriti alkoholijoobes olles. Impulsiivsusele viitab korduv karistatus. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuna tegemist on viimase TEV-iga. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub K.F vabanemisel elama xxx xxx, Narva. Käesoleval ajal elavad korteris kinnipeetava ema ja üks vendadest S xxxv xxx Isa käib kodus umbes kord kuus nädalavahetuseti, sest töötab xxx. Pere on nõus kinnipeetavat vabanemisel toetama. Ema töötab hotellis koristajana, isa ehitajana, vend firmas keevitajana. Garanteeritud töökohta kinnipeetaval ei ole. Peale eriala omandamist töötas kinnipeetav mööblivabrikus, kus kaotas töö töömahu vähenemise tõttu ettevõttes. Peale seda töötas valvurina objektil, kaotas töö oma haiguse tõttu. Peale seda püüdis mitmeid kordi tööle saada, kuid iga kord kaotas töö üpris ruttu. Põhjuseks haigus. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kui kinnipeetaval ei õnnestu peale vabanemist tööle saada, siis soodutab tegevusetus tema poolt alkoholi tarvitamist ja see omakorda agressiivset käitumist. Isikul oli vabaduses probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Teda on 4 korral karistatud Alkoholiseaduse § 70 alusel. 14 korral on karistatud KarS § 262 alusel. Kahel korral karistatud KarS § 121 järgi ja ühel korral KrK § 107 järgi. Valdav osa karistustest näitab isiku kalduvust järjepidevale agressiivsele käitumisele. Kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase suhtes. K.F on kahel korral olnud kriminaalhooldusel ja mõlemad kriminaalhooldajad on märkinud K.F-i agressiivsust. Esimese katseaja läbis, kuid olid registreerimiskohustuse rikkumised ja ta pani toime mitmed väärteod. Teist katseaega ei läbinud, sest pani toime uue kuriteo. Tema puhul ei ole märgata motivatsiooni oma probleeme lahendada. Lähtuvalt eeltoodust, on alust arvata, et kriminaalhoolduse teostamine K.F-i üle oleks ka edaspidi probleemne ja ta oleks ohtlik teistele inimestele. K.F ei soovinud sõnavõttu. Prokurör kirjalikult toetab K.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema taasühiskonnastamise huvides. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et K.F tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on isikut karistatud kahel esimesel korral isikuvastaste kuritegude eest (üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine, kehaline väärkohtlemine), eelviimasel korral kehalise väärkohtlemise ja omavolilise sissetungi eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, esimese katseaja läbis kuigi olid registreerimiskohustuse rikkumised ja pani toime väärtegusid, teist katseaega ei läbinud, sest pani toime uue kuriteo. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud varavastase kuriteo (varguse) eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-9) on näha, et K.F on väärteokorras 19 korral karistatud sealjuures 4 korral Alkoholiseaduse alusel, 14 korral avaliku korra rikkumise eest. 2
(3)Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus K.F-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Sotsiaalprogrammides kinnipeetav ei ole osalenud ( terviseseisundi tõttu). Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 09.11.2014. Vabanedes on K.F kindel elukoht aaadressil xxx. Vabanedes ei ole K.F kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Vabanedes on kinnipeetaval võimalus taotleda tervisepuude tuvastamist ja töövõimetuspensioni. Tema haiguse tõttu pikaajalise töö leidmine ja tööl käimine on küllaltki vähetõenäoline ja problemaatiline. Arvestades K.F-i poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ( üheepisoodiline teise astme kuritegu), korduvaid karistusi (korduvad isikuvastased kuriteod üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine, 2 korral kehalise väärkohtlemise eest- kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase suhtes ), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine katseajal), on kohus seisukohal, et K.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud, vaatamata sellele, et viimane kuritegu on üheepisoodiline vargus. Isik oli juba kahel korral allutatud kriminaalhooldusele, esimese katseaja läbis kuigi olid registreerimiskohustuse rikkumised ja pani toime väärtegusid, teisel katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta K.F-ile piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoht ja lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. Isiku karistused nii kriminaal- kui väärteokorras näitavad tema kalduvust järjepidevale agressiivsusele ja sellise isiku puhul kriminaalhoolduse teostamine on probleemne. Vabaduses on kinnipeetaval olnud probleeme narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu ei ole läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu K.F-i temale Viru Maakohtu 26.08.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)