1-12-867 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03 aprill 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-867 (11230117918) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 25

lg 2 järgi Prokurör Reena Nieländer Süüdistatav U.I Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX). Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 22.11.2011 kuni 23.11.2011, so 2 päeva, uuesti kinni peetud 13.12.2011, vahistatud 15.12.

1. Varasem karistatus:
2. Ida-Viru Maakohtu 18.05.1999 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotus 3 kuud tingimisi 1 aastase katseajaga.
3. Tallinna Linnakohtu 06.02.2003 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga.
4. Tallinna Linnakohtu 27.10.2004 otsusega KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 1 aasta, § 65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 3 kuud.
5. Harju Maakohtu 09.01.2007 otsusega KarS § 263 p 3; 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 8 kuud, § 65 lg 1 alusel vangistus 1 aasta 3 kuud, § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 7 kuud ja 12 päeva.
6. Harju Maakohtu 25.01.2008 otsusega KarS § 266 lg 1 1 järgi vangistus 2 kuud tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga.
7. Harju Maakohtu 21.01.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistus 6 kuud, § 65 lg 2 alusel vangistus 7 kuud ja 28 päeva.
8. Harju Maakohtu 09.05.2009 otsusega KarS §

§ 25lg 2 järgi vangistus 30 päeva. 8. Harju Maakohtu 30.06.2009 otsusega Kar

S § 199 lg 2 p 9 järgi vangistus 1 kuu 10 päeva. 9. Harju Maakohtu 14.08.2009 otsusega KarS §

§ 25lg 2 järgi vangistus 2 kuud. 10. Harju Maakohtu 16.04.2010 otsusega Kar

S §

§ 25lg 2 järgi vangistus 6 kuud. 11. Harju Maakohtu 14.12.2010 otsusega Kar

S §

§ 25lg 2; § 266 lg 2 p 1 järgi vangistus 9 kuud. 12. Harju Maakohtu 07.11.2011 otsusega Kar

S § 275; §

§ 25lg 2 järgi vangistus 4 kuud 15 päeva.

Vabanes karistuse ärakandmiselt 09.11.

1. Korduvalt karistatud väärteokorras, määratud trahvid tasumata Kaitsja Advokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON
2. U.I süüdi tunnistada KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.11.2011 kuni 23.11.2011, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates U.I kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 13.12.

2. U.I suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Juhul, kui mõistetud karistuse tähtaeg saabub enne kohtuostuse jõustumist, tühistada tõkend karistuse tähtaja saabumisel.
3. U.I-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 67 (kuuskümmend seitse) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.I , 1-12-867, kaitsjatasu“.
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Jätta KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot KrMS § 180 lg 3 alusel U.I-lt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.
6. Stockmann AS esitatud tsiviilhagi 16 euro ja 95 eurosendi nõudes jätta tsiviilhagist loobumise tõttu rahuldamata.
7. Asitõend: Kohtuistungil kohtule üle antud asitõend, so dressipüksid ja turvaelement paberkotis kuuluvad kui müügi- ja kasutuskõlbmatuks muutunud ja seetõttu väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: U.I süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ning olles viimati karistatud KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 alusel Harju Maakohtu poolt 07.11.2011.a, taas, viibides 22.11.2011.a kella 12.24 ajal Tallinnas, Lootsi 7 asuvas Stockmann AS-le kuuluvas kaupluses Seppälä, võttis võõra vallasasja ebasadusliku omastamise eesmärgil ära dressipüksid, maksumusega 16.95 eurot, millega väljus kauplusest kauba eest maksmata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, viibides 13.12.2011.a kella 19.55 ajal Tallinnas, Estonia pst 9 asuvas Rautakirja Estonia AS-le kuuluvas R-kioskis, võõra vallasasja ebasadusliku omastamise eesmärgil võttis riiulilt ühe 0,5 liitrise pudeli jäätee Nestle Lemon, maksumusega 1,10 eurot, väljus kioskist kauba eest maksmata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega pani U.I toime KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo katse, so võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Süüdistatav U.I tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi osaliselt, tunnistades pükste vargust 22.11.2011 Seppälä kauplusest Lootsi
8. Süüdistatav põhjendas vargust sellega, et väljas oli külm, mistõttu rebis kaupluses pükstelt turvaelemendi ära ja väljus kauplusest. 13.12.2011 R-Kioskist jäätee vargust ei tunnistanud ning selgitas, et oli temalt ära võetud jäätee ostnud eelnevalt Kadaka Selverist. R-Kioskis võttis riiulilt pudeli jääteed, kuid pani selle tagasi ning läks järjekorda, et sigarette osta, kuid loobus, sest järjekord oli pikk. Prokuröri täpsustava küsimuse peale kohtueelsel menetlusel antud ütluste erinevuse osas selgitas, et unustas kohtuistungil öelda, et soovis ka mobiiltelefoni kaartide kohta müüjalt küsida. Pika järjekorra tõttu otsustas lahkuda, kuid peeti välisuksel kinni. Tunnistaja RV seletas, et 13.12.2011 oli Solarise keskuses R-Kioskis müüja. Kell 19.55 ajal varastati pooleliitrine sidruni jäätee. Jälgis silmanurgast varasemast ajast tuttavat süüdistatavat, kes võttis paremalt poolt riiulilt jäätee hinnaga 1 euro ja 10 senti. Süüdistatav järjekorda ei jäänud ja väljus kioskist. Sisenedes pudelit süüdistataval kaasas ei olnud, vaid võttis selle riiulilt. Kioskis oli sel ajal erariietes turvatöötaja, kes süüdistatava pöördukse juures kinni pidas. Kaup tagastati rikkumata kujul. Tunnistaja AE seletas, 13.12.2011 töötas Solarise keskuses vahetuse vanemana ja R-Kiosk on lepinguline partner. Tööpäev oli lõppenud ja ta oli kliendina R-Kioskis, oli erariietes. Seisis järjekorras ja nägi kuidas süüdistatav võttis riiulilt pooleliitrise jäätee, möödus temast pudel käes, tuli järjekorda, vaatas ringi ja väljus pudel käes. Nägi, et süüdistatav ei kavatse tasuda ning läks süüdistatavale järgi ja pidas pöördukse vahel süüdistatava kinni. Appi tuli keskuse turvapatrullist VL. Pudel tagastati rikkumata kujul R-Kioskile. Tunnistaja KV seletas, et 22.11.2011 oli turvatöötajana tööl №rde Centrumis. Helistati Seppäläst ja anti isiku kirjeldus. Isik olevat läinud kabiini püksid käes, kuid väljus sealt 3 püksid jalas. Läks turvaväravate taha ootama ja kui kirjeldusele vastav isik läbis turvaväravad, siis hakkasid need piiksuma. Pidas isiku kinni. Kaupluse püksid olid isikul jalas ja lõhutud turvaelement pükste taskus. Isikul olid kaasas ID-kaart ja vanglast vabanemise õiend. Kinni peetud isik oli süüdistatav. Püksid olid rikutud turvaelemendi ärarebimise tõttu, püksid anti üle kauplusele. Kohus kontrollis prokuröri poolt kohtule üleantud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid: 22.11.2011 varguse episoodis: • Avaldusest seoses õiguserikkumisega nähtub, et avaldus on koostatud 22.11.2011 seoses sellega, et samal päeval peeti №rde Centrumi kaubanduskeskuses asukohaga Lootsi 7 peale Seppälä kauplusest väljumist kauba eest tasumata kinni U.I, kelle juurest leiti Seppäläst varastatud dressipüksid hinnaga 16.95 €, mis on rikutud. Isiku pidas kinni Kalev Veebel. (t/l 3) • 22.11.2011 koostatud kinnipeetute üleandmise leht, millest nähtuvalt kell 12.24 peeti kinni U.I elukohaga Alasi 8 seoses sellega, et №rde Centrumi Lootsi 7 asuvas Seppälä kaupluses tuli häire kauplusest Seppälä, kus selgus, et meesterahvas vahetas riidekabiinis enda jalas olevad püksid poes müüdavate uute pükste vastu ja väljus kauba eest tasumata. Dokumentidest avastati isikul ID-kaart ja Tallinna Vanglast vabastamise õiend. Kinnipeetud isik anti üle politseile. (t/l 4) • 29.11.2011 koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt LT andis politseile üle rikutud dressipüksid kriminaalasjale lisamiseks. (t/l 5) • 29.11.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi üle antud musta värvi dressipükse, mille külgedel on musta-halli värvi triip. Pükste vöökohas tagapool on auk, paremas küljetaskus etikett ja valget värvi turvaelement. (t/l 6-7, fotod t/l 8-10) • 22.11.2011 koostatud Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti U.I kahtlustatavana kinni 22.11.2011 kell 15.50, vabastati 23.11.2011 kell 11.
9. (t/l 13-15) 13.12.2011 varguse episoodis • R-Kioski avaldus, mille kohaselt 13.12.2011 kell 19.55 varastas meesterahvas Estonia pst 9 Solarise Keskuse R-Kioskist 0,5 nestee Lemon (maksumus 1,10). (t/l 11) • Turvafirma Meeskond ettekanne seoses õiguserikkumise toimepanekuga. Ettekande kohaselt peeti õiguserikkuja kinni 13.12.2011 kell 19.55 Estonia pst
10. Kinni peetud isik oli U.I. Kirjelduse kohaselt pidas VL kinni mehe, kes väljus Solarise Keskuse RKioskist Nestea 0,5 l pudeliga selle eest tasumata. Isiku läbivaatusel selgus, et isikuks on U.I. (t/l 12) • 13.12.2011 koostatud Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti U.I kahtlustatavana kinni 13.12.2011 kell 23.
11. (t/l 16-17) • Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 15.12.2011 koostatud U.I vahistamise määrus. (t/l 18-19) • 14.12.2011 koostatud U.I kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest prokurör avaldas ülevalt teise lause: „Solarise Keskuses sisenesin R-Kioskisse selleks, et küsida, kas seal müüakse mobiiltelefonide kaarte (stardipakette)“ (t/l 32-36) Muud tõendid • Kohtuistungil esitatud Stockmann AS avaldus, mille kohaselt Stockmann AS esindaja loobub kohtueelsel menetlusel esitatud tsiviilhagist. (t/l 1-2) • Karistusregistri andmebaasi väljatrükk U.I karistuste kohta. Väljatrüki kohaselt on süüdistatavat kohtu poolt karistatud 12 korral valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Samuti on teda kümneid kordi karistatud varavastaste väärtegude, samuti ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärtegude, samuti NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest. (t/l 20-25) 4 • KIS väljatrükk Harju Maakohtu 07.11.2011 otsusest, mille kohaselt tunnistati U.I süüdi KarS § 275 ja § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja karistati kuritegude kogumis vangistusega 4 kuud ja 15 päeva, millise karistuse ärakandmist arvestati alates 25.06.
12. (t/l 26-28) • Maksu- ja Tolliameti andmebaasi väljatrükk, mille kohaselt Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed U.I sissetulekute kohta 2009 ja 2010 aastal. (t/l 29) • 12.12.2011 ja 15.12.2011 koostatud Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrused, mille kohaselt on advokaadile Gennadi Kull tasutud määratud korras osutatud õigusabi eest kokku 95 eurot ja 87 senti. (t/l 30-31) Kohus, kuulanud ära süüdistatava U.I süüd osaliselt tunnistavad ütlused, tunnistajate KV, RVja AE ütlused, kontrollinud kohtuistungil esitatud kriminaalasja kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. U.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, uuesti 22.11.2011 kella 12.24 ajal püüdis Lootsi 7 asuvast AS Stockmann kauplusest Seppälä varastada dressipükse hinnaga 16,95 €. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas kuriteokatse toimepanemist ja põhjendas seda külma ilmaga. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja K.V ütlustest nähtuvalt anti talle kui turvatöötajale teada, et kauplusest Seppälä on varastatud püksid ning temale edastati teo toime pannud isiku isikukirjeldus, mille järgselt jäi ta turvavaäravate taha ootama ning pidas kinni isikukirjeldusele vastava isiku, kelle turvaväravate läbimisel andsid turvaväravad ka signaali. Kohtuistungil tundis tunnistaja süüdistatavas ära isiku, kelle ta oli kinni pidanud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tunnistajal meeles kinnipeetud isiku perekonnanimi, mis riimub süüdistatava perekonnanimega ning kinnipeetu üleandmise lehel leiduvad samuti süüdistatava isikuandmed. Sellest saab järeldada, et süüdistatav oli tunnistaja poolt kinni peetud isikuks. Kogutud tõenditest nähtuvalt võeti kinni peetud isikult ära dressipüksid, milliste eest kinni peetud isik ei olnud tasunud ning kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on äravõetud dressipükse ka vaadeldud ja tuvastatud, et püksid on turvaelemendi ärarebimise tõttu kahjustatud. Kohus teeb sellest järelduse, et süüdistatav püüdis varastada just neid pükse, mis temalt ära võeti ning kuivõrd tunnistaja K.V pidas süüdistatava koos kauplusest ära võetud dressipükstega kinni enne kui süüdistatav oli jõudnud kauplusest lahkuda ja varastatut oma kasuks pöörata, jäi kuritegu süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning tegemist on varguse katsega. Peale selle süüdistatakse süüdistatavat selles, et tema 13.12.2011 püüdis varastada Rautakirja Estonia ASle kuuluvast R-Kioskist jääteed Nestle Lemon hinnaga 1,10 €. Kohtuistungil süüdistatav kuriteo toimepanemist eitas ja selgitas, et oli selle jäätee ostnud juba eelnevalt Kadaka Selverist ning see oli tal pükste taskus. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja R.V ütluste kohaselt jälgis ta juba varasemast temale teada süüdistatavat müügisaalis ning nägi, et süüdistatav võttis riiulilt pudeli jääteed ja jättis kauba eest tasumata ning väljus, kuid kaupluses olnud turvatöötaja pidas süüdistatava pöördukse vahel kinni ja kaup tagastati. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja A.E ütluste kohaselt nägi ta seda, kuidas süüdistatav võttis müügisaalis riiulilt jäätee ja liikus temast mööda tema taha järjekorda, kuid siis väljus pudel käes müügisaalist, jättes kauba eest tasumata ning ta pidas süüdistatava pöördukse vahel kinni. Seega riiumuvad tunnistajate R.V ja A.E ütlused olulises ulatuses, so selles, et süüdistatav võttis R-Kioski müügisaalis riiulilt pudeli jääteed, jättis selle eest maksmata ja süüdistatav peeti pärast kauplusest väljumist koos varastatuga kinni ning kaup tagastati kauplusele. Süüdistatav on väitnud, et ta ostis vaidlusaluse jäätee teisest kauplusest ja RKioskis see oli tal taskus ning ta käis riiuli juures ja võttis jäätee, kuid pani siis tagasi, kuid taskus olnud pudel segas teda ning ta võttis selle välja. Ometigi nägid kaks tunnistajat seda, et süüdistatav võttis pudeli riiulilt ja liikus selle pudeliga müügisaalist välja. Kohus ei saa sellistel asjaoludel antud süüdistatava ütlusi lugeda usaldusväärseks. Süüdistatava sõnade kohaselt ostis ta jäätee teisest kauplusest, kuid viskas tšeki minema. Seega ei ole võimalik süüdistatava versiooni kontrollida. Süüdistatav on põhjendanud kohtuistungil R-Kioskisse 5 sisenemist sooviga osta sigarette ning kui prokurör avaldas süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlustest lause, mis puudutas süüdistatava kauplusesse sisenemise põhjust, siis oli selleks põhjuseks soov küsida müüjalt mobiiltelefonide stardikomplektide kohta. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et ta unustas seda kohtuistungil mainida ja seetõttu oli RKioskisse sisenemiseks kaks põhjust üheaegselt. Kohus leiab, et süüdistatava selgitused ja objektiivne käitumine ei riimu omavahel. Juhul, kui süüdistataval on taskus jäätee pudel, mis tema liikumist takistab ja tekitab ebamugavust alates Kadaka Selverist kuni Solarise Keskuses asuva R-Kioskini, siis ilmselgelt võtab isik sellise segava eseme taskust kohe välja ja tõstab ümber kaasas olevasse seljakotti. Väidetav pudel taskus ei saanud tekitada ebamugavust alles R-Kioskis. Juhul, kui isikul on soov osta sigarette või küsida telefonikaartide kohta või mõlemat, siis selleks ei pea minema joogiriiuli juurde, võtma sealt pudeli ja väidetavalt tagasi panema. Nii sigarettide ostmiseks kui ka müüjalt küsimiseks piisab vaid järjekorda seisma jäämisest, tegemata üleliigseid liikumisi. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et süüdistatav võttis riiulilt pudeli ja jäi hetkeks seisma järjekorda selleks, et uinutada teda jälgima hakanud müüja tähelepanu, et seejärel kaubaga väljuda, kuid ta ei arvestanud A.E reageerimisega vargusele. Kohus leiab, et süüdistatava väited soovi kohta osta sigarette ja küsida müüjalt telefonikaartide kohta ning sellest loobumise kohta pika järjekorra tõttu ei vasta ka muus osas süüdistatava objektiivsele käitumisele ja see käitumine viitab varguse toimepanemisele. Süüdistatav väljus R-Kioskist ja suundus otse keskuse väljapääsu juurde ning ei plaaninudki ühestki teisest suure kaubanduskeskuse müügipunktist osta ei sigarette ega küsida telefonikaartide kohta. Seejuures nähtub kahtlustatavana kinnipidamise protokollist, et vaatamata sellele, et süüdistatava seljakott ja taskud olid täis eluks vajalikke ja mittevajalikke esemeid, oli tal sularaha kokku 5 eurosenti, mille eest ei oleks saanud osta ühtegi pakki sigarette ega ühtegi telefonikaarti, ka mitte ühtegi joogipudelit. Seejuures oli tema asjade hulgas ka sigaretipakk. Seega sai ta tema jaoks vajalikku kaupa vaid varastada, kuid mitte osta. Arvestades eeltoodud asjaolusid leiab kohus, et süüdistatava süüd eitavad ütlused ei ole usaldusväärsed ning süüdistatava süüküsimuse lahendamisel tuleb aluseks võtta tunnistajate R.V ja A.E ütlused, milliste kohaselt peeti süüdistatav pärast R-Kioskist lahkumist kinni koos varastatud kaubaga ning süüdistatava kinnipidamise kohta koostatud dokumendid viitavad üheselt sellele, et kinnipeetuks oli süüdistatav. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud varguse katses 13.12.2011 on tõendamist leidnud ja süüdistataval ei õnnestunud varastatut oma kasuks pöörata, kuivõrd varastatud kaup võeti tema käest ära. Süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel kvalifitseeritud KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteona.

Süüdistatavat süüdistatakse kahe varguse katse toimepanemises ning kohtule esitatud Harju Maakohtu 07.11.2011 otsusest nähtuvalt tunnistati U.I selle otsuse kohaselt muuhulgas süüdi ka KarS §

§ 25

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises, mille süüdistatav otsuse kohaselt pani toime 25.06.2011, so vähem kui viis kuud enne 22.11.2011 toime pandud vargust. Seega on süüdistatav vähem kui aasta jooksul toime pannud kolm vargust ning andmetest süüdistatava tulu kohta, õigemini selle puudumise kohta nähtub, et süüdistatav ei ole 2009 ja 2010 aastate jooksul legaalset ja alalist tulu saanud. Süüdistatava enese sõnade kohaselt ta töist tulu saanud ei ole, mida võib järeldada ka süüdistatava karistusandmetest, sest Harju Maakohtu 14.12.2010 otsusega KarS §

§ 25

lg 2 ning § 266 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse ärakandmiselt vabanes süüdistatav 22.06.2011, uue kuriteo pani toime 25.06.2011 ja vabanes selle eest Harju Maakohtu 07.11.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt 09.11.2011 ning menetlusesemeks oleva esimese kuriteo pani toime 22.11.

1. Sellele järgnevalt peeti süüdistatav kinni ka 13.12.
2. Sellisest käitumisest saab järeldada, et süüdistatava väljakujunenud elatusallikate saamise viisiks ja elulaadiks on varavastaste kuritegude toimepanemisest elatusvahendite saamine ning kohus leiab, et taolist käitumist tuleb hinnata varguste toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kuivõrd mõlemad inkrimineeritud vargused jäid katse staadiumisse, siis leiab kohus, et kuriteod jäid lõpule viimata süüdistatava tahtest olenemata põhjustel, kuigi süüdistatav vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo toimepanemist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et 6 süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel esitas Stockmann AS tsiviilhagi 16,97 € nõudes, mis sisaldas endas U.I poolt toime pandud varguse katse käigus müügikõlbmatuks muutunud dressipükste maksumust. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel esitas prokurör kannatanu esindaja avalduse esitatud tsiviilhagist loobumise kohta. Kuivõrd enne kohtuliku uurimise lõppu kannatanu loobus tsiviilhagis esitatud nõudest, leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata nõudest loobumise tõttu. Süüdistatavale KarS §

§ 25

lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st kuni 500 päevamäärani või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et süüdistataval on pikemat aega puudunud legaalne sissetulek, millele viitavad nii süüdistatava karistusandmed kui ka temale inkrimineeritud süütegude varavastane iseloom. Seega ei ole süüdistataval rahalisi vahendeid, millest rahalist karistust tasuda ning kohus leiab, et süüdistatava suhtes on rahalise karistuse kohaldamine välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat on aastate jooksul valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud erineva pikkusega vangistustega ning mitmel korral on mõistetud vangistus jäetud tingimisi kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, kuid süüdistatavale mõistetud karistused on temale määratud katseaegadel uute kuritegude toimepanemise tõttu täitmisele pööratud ning on mõistetud liitkaristused. Süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest nähtuvalt on süüdistatav nimetanud oma elukohana Asula 8 ja Akadeemia tee 34, mis on sotsiaalmajad. Sellest saab järeldada, et süüdistataval puudub alaline elukoht ning kohtu arvates on süüdistatava allutamine käitumiskontrollile välistatud, sest tal ei oleks elukoha puudumise tõttu võimalik käitumiskontrolli nõudeid täita. Seejuures näitavad süüdistatava karistusandmed ilmekalt seda, et ta ei sobi käitumiskontrollile, mida ta on korduvalt tõestanud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetav vangistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Süüdistatava käitumisest ei ilmne ühtegi karistust kergendavat ega raskendavat asjaolu, mistõttu tuleb karistuse määra valikul lähtuda süüdistatavale inkrimineeritud süü suurusest. Süüdistatavat süüdistatakse kahe varguse katse toimepanemises, milledest ühega tekitati kannatanule varalist kahju. Samas loobus kannatanu esitatud tsiviilhagist ning esitatud tsiviilhagist nähtuvalt ei olnud varaline kahju kuigi suur. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole nii suur, et tingiks tema karistamise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena ning kohus leiab, et süüdistatavale võib süü suurust arvestades karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras, kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse kahe kuriteo toimepanemises. Süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt puudub süüdistataval alaline ja legaalne sissetulek, mistõttu käiks süüdistataval kriminaalmenetluse kulu tasumine täies ulatuses ilmselgelt üle jõu. Seetõttu jätab kohus suuremas osas menetluskulu KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavalt välja mõistmata, jättes sundraha osas menetluskulu riigi kanda. Mis puudutab kohtule kohtuistungil prokuröri poolt üle antud asitõenditesse, siis leiab kohus, et kuigi tsiviilhageja rahalisest nõudest loobus ja ei soovinud rikutud kauba eest rahalist kompensatsiooni, milleks tal VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel õigus oli, on rikutud kauba puhul müügikõlbmatuks muutunud riideeseme ja selle küljest ära rebitud turvaelemendi puhul tegemist asjadega, millel puudub väärtus ning sellised asjad kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Kohus ei pea võimalikuks varguse katse käigus rikutud kaupa, so kuriteo objekti anda süüdistatavale, kuivõrd sellega põhjustaks kohus süüdistatava alusetu rikastumise ning soosiks varavastaste kuritegude toimepanemist, andes sellega avalikkusele siganaali selle kohta, et kaupluses kaupa rikkudes on võimalus rikutud kaup saada tasuta. Rikutud kauba 7 saaks anda süüdistatavale vaid juhul, kui süüdistatav hüvitab tema vastu esitatud nõude kauba hinna ulatuses. Käesoleval juhul nõudest loobuti ning igasugune seaduslik alus kannatanule kuulunud kauba süüdistatavale üleandmiseks puudub. Märt Toming kohunik 8