4.
e § 7419 lg. 2 järgse väärteo eest 100 trahviühiku suuruse , s.o. 400 euro suuruse rahatarhviga riigieelarvesse. Tühistada Lõuna Prefektuuri 03.02.2011.a. otsusega väärteoasjas 2602,11,000252 S.S-ile mõistetud lisakaristus – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. KrMS § 423, § 424 alusel võimaldada S.S tasuda rahatrahv kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. nr. Rahatrahv tuleb tasuda kaevatavas Lõuna Prefektuuri otsuses näidatud ühele Rahandusministeeriumi arveldusarvele : 10220034796011 SEB-s või 221023778606 Swedbank; viitenumber mõlemal juhul
4.
e § 7419 järgse väärteo eest 130 trahviühiku suuruse , s.o.520 Euro suuruse rahatrahviga ja mootorsõidukui juhtimise õiguse äravõtmsiega 3 kuuks. Lõuna Prefektuuri otsusega on esitatud S.S-ile süüetteheide selles, et tema sündmuskohal näidatud kohas ja ajal juhtis moototsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0, 73 mg/ l. S.S esitas otsusele kaebuse ja taotles otsuse tühistamist. S.S ei vaielnud vastu alkoholijoobe tuvastamisele ning nõustus sellega, et oli 14.01.2011 õhtul alkoholi tarvitanud ning jääknähud võisid temal esineda. S.S oli seisukohal , et tema sündmuskohal ei sõitnud vanaemale kuuluva Wolksvagen Golf sõidukiga välja üldkasutatavale teele , vaid sõitis lumisele taluteele xxx eramaal asuvale teele jäljed ette,et vanaemal oleks kergem autoga üldkasutatavale teele pääseda. S.S oli seisukohal , et teda on karistatud ebaõigesti. Lõuna Prefektuuri esindaja Urmas Solovjov oli seisukohal, et S.S-i väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ja S.S-ile mõistetud karistus on vastavuses tema teoga. Teeseaduse kohaselt ei ole määrav kas tegemist on erateega või üldkasuttava teega. Lisaks sellele oli S.S küllatki suur joove ning seda on karistuse määramisel arvestatud. Lõuna Prefekturi esindaja Urmas Solovjov nõustus lisakristuse tühistamisega. Kohtuotsuse põhjendid Kohus, arvestanud käesolevas väärteoasjas kogutud tõendeid on seisukohal, et S.S-i väärtegu on õigesti kvalfitseeritud. S.S-i enda ütlustest kohtus, samuti tema poolt kohtule esitatud fototabelitest sündmuskoast nähtub, et S.S sõitis 15.01.2011 kella 12. 06 ajal välja üldkasutatavale teele- Alatskivi –Pala tee 6 km asuvale teele. Fotatabelitest on näha, et S.S-i poolt juhitud sõiduki Wolksvagen Golf rataste rehhvimustri jäljed on üldkasutataval teel. Tee koosseisu kuulub
seaduse § 2 lg. p. 1 kohaselt ka teepeenar. Ala, kus S.S-i sõiduk asus pärast erateelt väljasõitu , oli seega üldkasutatav tee. Üldkasutatava tee teepeenral asusid fotodel näha olevad lumevallid. Riigikohtu otuses 3-1-1-11-06 on sedastatud: „
, § 4 kohaselt
reguleerib liiklemist Eesti teedel. Seega ka eratee on käsitatav teena. TeeS § 2 lg 1 kohaselt loetakse teeks maanteed, tänavat, metsateed, jalgteed ja jalgrattateed või muud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Liikluseeskirja § 2 p 48 kohaselt hõlmab see termin ka teega külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta. Teega külgneva ala mõiste on reguleeritud
ega, mille § 4 lg 2 kohaselt mõistetakse selle all teeäärset piirkonda, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. Mingi territooriumi avalikuks kasutamiseks sulgemine ei välista, et vastaval maa-alal võiks asuda teena käsitatav rajatis ja seega kehtida liikluseeskiri. Teeseaduses antud tee määratlusest nähtub üheselt, et see hõlmab igasuguse omandivormiga teid ning sellest ei tulene kusagilt, et tee mõistesse ei kuulu üldiseks liiklemiseks suletud teed.” Tulenevalt eeltoodust ei oma tähtsust, kas S.S sõidukijuhina sõitis välja üldkasutatavale teel või mitte. Isiku karistamiseks väärteoasjas on vajalik, et esineksid vastavad isikule süükspandava väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning puuduksid õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Väärteoasjas toimikus olev indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja alkotesi mõõteandmed kinnitavad , et mootorsõidukijuhi S.S-i poolt väljahingatavs õhus oli 0. 73 mg /l alkoholi. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kinnitab tema kõrvaldamist mootorsõiduki roolist eeltoodud alkoholijoobe tõttu. Väärteoprotokollis AB 1215180 15.01.2011 on fikseeritud S.S-i rikkumine ning antud sellele õige kvalifikatsiooon. Väärtoprotokolli pöördel on S.S-ile tutvustatud V™S § 19 järgseid menetlusaluse isiku õigusi ning selle kohta on S.S ka omakäelise alkirja andnud. Seega on menetlus toimunud korrektselt. Väärteoprotokollis on S.S kirjalikult selgitanud , et eelmisel õhtul tarvitas alkoholi. Väärteo asjolude kohta on S.S märkinud , et sõitis autoga lumisel teel vanaemale teed lahti. S.S kohtuistungil jäi oma selgituse juurde, et oli alkoholi tarbinuna sõiduki roolis, kuid ei soovinud ega kavatsenusd üldkasutavale teel välja sõita, vaid sõitis erateel vanaema T. P-le teed lumest vabaks xxx, et vanaema saaks välja sõita Alatskivi –Pala teele. Tunnistaja T.P. ütlustel poisid olid olnud eelmisel õhtul tema juures saunas. Öösel oli olnud suur lumesadu. Tiina Peetso kinnitas, et tema palus 15.01.2011 lõuna ajal lapselast S.S öösel tuisanud teed lumest vabastada, et tema saaks autoga välja sõita. Tunnistaja ütlustest nähtub, et S.S tema palvet täitis, kuid kaugemale S.S ei plaaninud sõita kui avaliku teeni. Tunnistaja Siim Sipria ütlusted kinnitavad T.P. ütlusi. Siim Sipria kinnitas, et 14.01.2011 õhtul nad S.S-iga saunas tõesti alkoholi pruukisid ning järgmisel päeval S.S püüdis sõidukiga teed lumest puhastada. Tunnistaja Sander Hirmo (politseitöötaja) ütlustel S.S sõitis üldkasutavale Alatskivi –Pala tee 6 km asuvale teele välja ja tagurdas seejärel tagasi, kui politseiauot märkas. Tunnistaja kinnitas sündmuskohast tehtud fotode asjakohasust ja õigsust. Sander Hirmo ütlustel nad kontrollisid juhti, kelleks osutus S.S, tegid alkotesti tõendusliku alkomeetriga ning alustati S.S-i osas väärteomenetlust. Seega on tõendatud S.S-ile süükspandav väärteokoosseis Liikluseeskiri § 76 p. 3 ,
4.
e § 7419 järgi. LS § 7419 lg-s 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhi poolt , kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Kohus arvestab seda, et S.S ei soovinud mina teeliiklusse avalikule teele, kus ta oleks tõesti kujutanud ohtu teistele liiklejatele. Tema poolt mootorsõiduki juhtimine toimus erateel , kus liiklus on pea olematu. Tõendatud on tema väljasõit manöövri käigus peateeele, kuid selle manöövriga S.S ohtu kaasliiklejatele ei tekitanud, arvestades talvist lumist laupäevahommikut, mil teeliiklus oli väiksematel teedel takistatud eelneval ööl mahasadanud lume tõttu. Eeltooodud asjaolusid arvestades, samuti ka seda, et S.S on õpilane, kel puudub kindel sissetulek, peab kohus mõistlikuks karistada S.S väiksema rahatrahviga kui Lõuna Prefektuur seda kaevatava otsusega on teinud. Kergendavaid ja raskendavaid asjolusid karistuse mõistmisel ei esine. Kohus arvestab ka seda , et S.S ei ole varasemaid liilklusalaseid rikkumisi ning käsitlevat rikkumist saab käsitleda üksikjuhtumina, mille eest on võimalik määrata 1/ 3 karistusmäärast. Kohus ei pea otsarbekaks karistada S.S-i ka lisakaristusega – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Liiatigi S.S kinnitas kohtuistungil , et tema pärast 15, 01.2011 mootorsõidukit juhtinud ei ole. Rahuldada S.S-i kaebus Lõuna Prefektuuri 03.02.2011.a.otsusele väärteoasjas nr 2602,11,000252 osaliselt ning seda karistuse osas. Karistada S.S-i 15.01.2011 kella 12.06 ajal Tartumaal Alatskivi –Pala tee 6 km- l toime pandud Liikluseeskiri § 76 p. 3 ,
4.
e § 7419 lg. 2 järgse väärteo eest 100 trahviühiku suuruse , s.o. 400 euro suuruse rahatarhviga. Tühistada Lõuna Prefektuuri 03.02.2011.a. otsusega väärteoasjas nr. 2602,11,000252 S.S-ile mõistetud lisakaristus – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. KrMS § 423, § 424 alusel võimaldada S.S tasuda rahatrahv kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda kaevatavas Lõuna Prefektuuri otsuses näidatud arveldusarvele Kohtu seisukoht menetluskulude osas V™S § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.S-ilt riigieelarvesse menetluskuluna postikulu 7.83 eurot. Menetluskulu kanda Rahandusministeeriumi ühele järgnevast arvetest: nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874; nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874; nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti Filiaal, viitenumber 2800049874. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.