) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada B.F KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 (sada) miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. 2 Tõkend - elukohast lahkumise keeld B.F-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista B.F-ilt menetluskuluna sundraha 417.03 (nelisada seitseteist ja 03) eurot riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista B.F-ilt menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 57.53 (viiskümmend seitse ja 53) eurot riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Kui rahaline karistus ja menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, s.o 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud B.F on perekond V ammune tuttav ning on neil sageli külas käinud, sest on perepoeg R V sõber. 15.novembri 2010.a. õhtul küsis B.F R emalt telefonitsi luba neile küllatulekuks. Kui ta kella 18.00-18.30 vahemikus koos R V kohale jõudis, oli kodus vaid xxxx P V koos oma xxxx õe ja xxxx vennaga. Vestluse käigus P V tuli juttu B.F-i tütarlapsest ning P V tegi tema kohta halvustava märkuse. Tugevas joobes B.F vihastas selle peale, tõmbas tütarlapse kättpidi köögist tuppa, lükkas ta seal diivanile pikali ning talle peale laskudes hakkas teda kahe käega kõrist pigistama, põhjustades kannatanule valu nii diivanile lükkamisega kui ka kõrist pigistamisega, millega takistas hingamist. P V suhtes vägivallatsemise lõpetas tema venna R V sekkumine. II Süüdistuste sisu Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse B.F-i selles, et tema 15.novembril 2010.a. ajavahemikul kella 18.00-st 18.30-ni xxxx alaealise P V elukohas, tiris P V kättpidi köögist elutuppa, lükkas ta seal diivanile pikali ning kägistas teda kahe käega kõrist, põhjustades kannatanule oma tegevusega valu. Seega B.F, põhjustades kannatanule kehalise väärkohtlemisega valu, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Silvi Pass taotleb B.F-i süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 121 järgi rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 320 eurot. 3 IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus B.F-i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava B.F-i karistust kergendab süü tunnistamine ja kahetsus, tema käitumises KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava B.F-i rahalise karistuse mõistmisega. puhul saavutatavad V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 417.03 eurot ning
lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu.
Menetluskulu kuulub väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 18. märtsil 2011. a. №oremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.