1-10-12527/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tartus Kriminaalasja number 1-10-12527 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep Taotlus L.U-le (L.U) Tartu Maakohtu
3. novembri
4. a kohtuotsusega tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine Taotluse esitaja Tartu Vangla Tartu linna talituse kriminaalhooldusametnik Hille Deede Süüdimõistetu L.U isikukood xxx elukoht: xxx Kaitsja riigi poolt määratud korras advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 lg-st 5 kohus määras:
5. Rahuldada Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse taotlus ja pöörata täitmisele L.U-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
6. novembri
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-12527 tingimisi mõistetud 5 (viie) kuu pikkune vangistus.
8. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
9. novembri
10. a otsusega mõistetud vangistuse kandmise aja algust arvestada L.U poolt karistuse kandmisele asumisest.
11. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kasuks 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 35 senti, sealhulgas käibemaks 6,39 eurot advokaat Valli Murde poolt L.U-le Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest.
12. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud riigi kanda. Kohtumäärus anda kätte L.U-le ja edastada Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ning peale kohtumääruse jõustumist Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
13. novembri
14. a otsusega tunnistati L.U süüdi KarS § 121 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 74 järgi määrati, et tingimisi jäetakse vangistus L.U suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määras kohus L.U-le kohustuse mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi.
15. aprillil
16. a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega L.U-le mõistetud karistus täitmisele pöörata, kuna isik ei ole täitnud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole L.U sobiv isik kriminaalhoolduseks ja kriminaalhooldaja palub pöörata mõistetud karistuse täitmisele. Prokuröri seisukoht Prokurör leiab, et L.U on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja eeltoodust tulenevalt tuleb ta saata reaalselt mõistetud karistust kandma. Süüdimõistetu ja kaitsja seisukoht L.U avaldas kohtule, et ta on alkoholi tarvitanud. Samas soovis ta, et kohus ei saadaks teda reaalselt karistust kandma. Kaitsja palus anda L.U-le veel võimaluse näidata, et ta on suuteline täitma kohtuotsusega määratud kohustusi. Kaitsja palus määrata L.U-le lisakohustus pöörduda 2 nädala jooksul arsti vastuvõtule alkoholismiga seotud probleemide lahendamiseks. Kohtuniku seisukoht Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametniku poolt esitatud taotlus - L.U saatmiseks kandma Tartu Maakohtu
17. novembri
18. a kohtuotsusega tingimisi mõistetud karistust - tuleb rahuldada. Kohtunik on seisukohal, et L.U on korduvalt, so neljal korral nelja kuu jooksul rikkunud talle kohtuotsusega katseajaks pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdimõistetu ei toonud kohtuistungil välja ühtegi kohustuse rikkumist vabandavat põhjust. L.U poolt toimepandud kuriteod on tihedalt seotud tema alkoholi tarbimise harjumusega. L.U varasem elukäik annab tunnistust sellest, et alkoholiga on tal probleeme olnud juba pikka aega. Kohtunik on seisukohal, et alkoholismist lahtisaamiseks on kindlasti paljudel isikutel vaja kõrvalist abi, kuid eelkõige peab isik omama soovi ja tahet alkoholismist vabaneda. L.U ei ole kohtule avaldanud, et ta oleks sellekohane soov. Eeltoodust ilmneb, et L.U ei sobi kriminaalhooldusele, sest ta ei ole suuteline täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Kohtunik on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on olemas KarS § 76 lg 5 sätestatud alus L.U-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Kohtunik on seisukohal, et L.U karistuse kandmise aja algust tuleb arvestada tema poolt karistuse kandmisele asumisest. 2 KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades L.U varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid, on põhjendatud tema osas jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda. Rutt Teeveer Kohtunik 3