Obsah (4)

§ 128§ 127§ 1043§ 130

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.detsember 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-14593 Kohtukoosseis Kohtunikud Ivi Kesküla, Meelika Aava

§ 128

lg 2,3,5, § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 1050 lg 1 alusel kohus T M poolt moraalse ja varalise kahju hüvitamise nõude summas 18880.52 eurot (kaheksateist tuhat kaheksasada kaheksakümmend eurot ja 52 senti) esitatud tsiviilhagi rahuldas osaliselt ning mõistis M.U-lt välja varalise kahju katteks T M kasuks 3402.97 eurot(kolm tuhat nelisada kaks eurot ja 97 senti). Ülejäänud osas jättis tsiviilhagi rahuldamata. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel mõistis M.U-lt välja T M kasuks mõistlikus suuruses menetluskulude katteks 650 eurot( kuussada viiskümmend eurot) kannatanu esindaja advokaat Alla Raudseppa osalemise eest kriminaalasja menetluses. APELLATSIOON: Kannatanu esindaja vaidlustab tsiviilhagi tõendite hindamist, kuivõrd kohtuotsusest nähtub, et kohtulik uurimine oli selles osas puudulik (KrMS § 338 p.1), materiaalõigusnormi

§ 128lg. 2 ja 3 ebaõiget kohaldamist (Kr

MS § 338 p.2)Vaidlustab kohtuotsust rahuldamata jäetud tsiviilhagi osas. M.U poolt toime pandud teo ja tagajärje põhjuslik seos tõi endaga kaasa T M ravikulud, töölt sunnitud puudumise ja saamata jäänud töötasu ning ettevõtte saamata jäänud tulu, kuivõrd T M on OÜ M Rehvikeskuse ainuosanik. 2 T M on pidanud kandma kahju, mis seisneb nii varalises kui mittevaralises nõudes. Kuivõrd varalise kahju lõplik ulatus ei ole hetkeseisuga lõplikult määratletav, ei ole see lõplik. Hetkel saab kannatanu esitada tsiviilhagi ulatuses, mil see tõendamist leidnud on. Hambaravikulude lõplik maksumus selgub peale nende tööde teostamist, millega ei ole võimalik enne alustada, kui 6 kuu möödumisel traumast ja seda arsti ettekirjutustest tulenevalt objektiivsetel tervislikel põhjustel. Kuivõrd kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid osaliselt ei saa kahju suurust täpselt kindlaks teha, muu hulgas tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus tulenevalt

§ 127lg.

6 sätetest. T M on rehvitöid teostava ettevõtte OÜ M Rehvikeskus juhatuse liige ja ainuomanik, millest tuleneb T M sissetulek (elatusallikas, töötasu). (Vt. äriregistri väljatrükk) Ettevõtte kõrgtöö perioodil, kui algas ja kestis kevadine rehvivahetusperiood, soovisid kliendid informatsiooni rehvivahetuse kohta ja registreerida rehvivahetuse aegu ning esitada rehvi- ja rehvivahetustellimusi. T M isiklik kohalolek ja telefonikontaktide ning tööde registreerimine oli ettevõtte tegevuse jaoks hädavajalik, sest sellega tegeleb ainusisikuliselt T M, sest T M töötab täistööajaga OÜ M Rehvikeskuses, kus töötab veel lisaks osalise tööajaga tunnistaja R E, kes kõike kohtus tõendas. T M haiglas viibimise ja töölt puudumise tõttu jäi ettevõttel saamata tulu, mis moodustab varalise ja mittevaralise kahju alljärgnevalt: T M oli töövõimetu perioodil 29.03.-23.04.2010, sellest 29.03.-03.

1. viibis haiglaravil ning ettevõte oli suletud ja ettevõttel jäi saamata tulu 24 585 krooni s.o. 384,66 eur-i. Majandusliku kalkulatsiooni alus kahjunõude tekkimise kohta T Mile: T M haiglas viibimise tõttu oli OÜ M Rehvikeskus suletud 29.märtsist kuni 3.aprillini 2010.a. : ettevõtte poolt saadud müügitulu 147 510 kr : 24 tööpäevaga x 4 suletud päevaga = 24 585 krooni. Kahju arvestamise aluseks võetakse aprillikuu müügitulu, kuigi hooaeg algas juba 25.03.2010, mil algas rehvitööde ja rehvimüügi hüppeline kasv. Kasutatud on tõenäosusteooriat, mille alusel võib väita, et kasutades arvestusperioodi kogutulu ja jagades tööpäevadega, leiame puuduva osa ehk 4 tööpäeva (29.0303.04.2010) tõenäolise müügitulu. OÜ M Rehvikeskus töötab 6-l päeval nädalas ja tellimusel ka pühapäeviti. Sulgemise perioodile jääb 1 päev ülestõusmispühadest, mil ettevõte oleks olnud suletud, seega 4 olulist tööpäeva kogu järgneva kevadhooaja jaoks- tegemata tellimised ja etteregistreerimised). Edasi küll ettevõte avas uksed, kuid töötas osalise koormusega, kuna puudus juht ja oluline töötaja- T M. Saamata jäänud omanikutulust tekkinud kahju tõendab ettevõtte bilansis kajastuv omakapital, millest sõltub ettevõtte turuväärtus ja omanikutulu suurus. (Lisa 3) 3 Ettevõtte sulgemise ja T M töölt puudumise tõttu saamata jäänud müügitulu arvestuse aluseks on võetud kevadhooaja perioodil 03.04.-30.04.2010 saadud müügitulu koos käibemaksuga 147510 krooni .s.o. 2307,94 euri. Ettevõtte kahjum tuleneb võrdlusmetoodikal saadud müügituluga 2010 teise, NB! osalise tööajaga töötaja müügitulu baasil. Ettevõtte eesmärk on saavutada maksimaalne müügitulu, kuid ettevõtte juhi T M sunnitult töölt puudumise tõttu jäi saamata pool müügitulust. Otsene põhjuslik seos T M isiklikul ja M Rehvikeskus OÜ müügitulu saamisel põhineb T M isiklikul tööpanusel, mida ta ei saanud panustada just M.U teost tulenevaltta oli töövõimetu saadud kehalise väärkohtlemise tagajärjel saadud vigastuste tõttu. Alates 03.04.-23.
2. oli T M töövõimetu M.U poolt põhjustatud vigastuste tõttu ning ei saanud osaleda ettevõtte tööprotsessis, seega jäi T Ml saamata tulu 61 503 + 15612.00+ 75.00= 77190.00 krooni -1207,71 euri.. Saamata jäänud omanikutulu. T M töölt puudumise tõttu perioodil 03.04.-23.04.2010 on ettevõte kaotanud ühe töötaja poolt teenitud müügitulust 82 788 kroonist, teise samaväärse osa, seega 82 788 krooni, s.o. 5291,32 euri. Arvestuse aluseks on tõenäosus, et kui 1 töötaja teenis 1 osa, siis 2 töötajat saanuks kaks korda rohkem. Tegemist oli tööperioodi kõrghetkega, sest
3. mai kohustuslik suverehvi kasutustähtaeg. Samas on see veel tagasihoidlik arvestus, sest tegemist oli osalise tööajaga töötanud töötaja tuluga. Kui aga T M oleks töötanud täistööajaga, nagu tavaliselt, siis oleks teenistus olnud tegelikult suurem. Arvestuslikult saab seda põhjendada järgnevalt: kui 82788 : 18 tööpäevaga, saame 1päeva müügituluks 4599,33 krooni. Võttes aluseks ettevõtte avatud perioodi kogu müügitulu 147 510 kr. ja lahutades ühe töötaja poolt 18 päevaga saadud müügitulu 82 788, saame perioodil 24.04.-30.
4. saadud müügitulu 64 722 krooni, mis teeniti koos T Mga 6 päeva jooksul. Saame päevatuluks 10 787 krooni, mis on 2,3 korda suurem ühe töötaja poolt saavutatud müügitulust. T M töölt puudumise tõttu saavutati 50% võimalikust ettevõtte müügitulust. Võttes aluseks eelnevalt arvestatud 30.04.2010 tõenäoliselt saadavat kasumit, mis jäi saamata ettevõtte suletud perioodi ja T M töövõimetuse tõttu, saame välja tuua isikult T Mle tekitatud kahju omakapitali vähenemisest. Ettevõtte kasumiaruandest nähtub, et prognoositav kasum olnuks 103 945 krooni, kuid saadi vaid 42 442 krooni kasumit, seega saamata jäänud kasum on 61 503 krooni. Bilansis kajastub saamata jäänud kasum omakapitali prognoositava ja tegeliku summa vahena 61 503 krooni , s.o. 3930,91 , mis on reaalne saamata jäänud omanikutulu. Saamata jäänud töötasu. T M kuupalk on 7000 kr. 4 2010 aastal oli jaanuari ja veebruarikuu eest makstud välja osaline töötasu, mille täielik väljamaksmine oli kavandatud aprillikuusse, mil rahavood pidanuksid oluliselt suurenema. Seega saamata jäänud töötasu arvestus on järgnev: eelmiste kuude välja maksmata netotöötasu osa oli 7144.- krooni; perioodil 29.03.-30.
5. jäi saamata netotöötasu 6606 krooni, millest Eesti Haigekassa hüvitas 2536 krooni, tööandja hüvitas 425 krooni. Oluline on töötaja jaoks ka saamata jäänud sotsiaalkindlustuse osa, mis on küll tööandja kohustus, kuid millest sõltub töötaja sotsiaalne kindlustatus tulevikus. Seega tuleb T Mi, kui ainuosaniku ja töötaja, kahjuna käsitleda ka ettevõtte poolt tasumata sotsiaalmaksu ja pensioni – ning töötuskindlustus- makseid kokku summas 4823 krooni. Saamata jäänud töötasu kokku on (7144+6606-2536-425 +4823) = 15 612 krooni s.o. 997,83 eur. Mittevaraline ehk moraalne kahju –summas 25 000 krooni. Kahjustatud on raskelt T M isiklik maine: 2/3 lubatud töödest ja tellimustest jäi täitmata, täitmata jäid ka iga-aastaste püsiklientide tellimused, kes kõik lootsid OÜ M Rehvikeskusele, mis mõjutab oluliselt (otsese isikliku mainekujunduse kaudu, mis olulisel määral sai nüüd kahjustatud T Metsarist mitteolenevatel põhjustel ja M.U süül) ettevõtte suvist tööperioodi ja oluliselt sügis-hooaega : erakliendid kasutavad teenust tavaliselt 2 korda aastas: kevadel ja sügisel seoses rehvivahetuse seadusandliku nõudega), rehvitööde meistri töölt puudumise tõttu. Tegemist on väikeettevõttega, kus on olulisim konkurentsieelis kliendi ja teenindaja isiklik suhtlemine, usaldusväärsus ja pikaajaline koostöö- selline suhe on ettevõtte võtmeisikul/ omanikul T Mil oma klientuuriga. T M loodud ettevõtte töötab Põltsamaal alates 2001 aastast. Isikliku maine kahjustamise läbi tekkis kannatanul moraalne kahju 25 000 krooni, s.o. 1597,85 eur. Kaasnev moraalne kahju tekkis lisaks eelöeldule ka veel praktikandi nö. unarusse jätmise eest T Metsarist mitteolenevatel asjaoludel ja M.U süül, seetõttu, et alates 05.
6. oli vormistatud õppepraktikale Martin Paabut, kes vajas juhendamist ning T M puudumise tõttu sai puuduliku tööalase juhendamise õppepraktika ajal. See omakorda kahjustas ka nii OÜ M rehvikeskuse kui ka T Mmainet ja põhjustas lisa moraalse kahju. . Kuldketi maksumus. Teo tagajärjel ja kriminaalasjas asitõendiks oleva kasutuskõlbmatu kuldketi maksumus 4300 krooni, mille tänane turuhind on 420 euri, mida kannatanu nõuab, millest kohus rahuldas 274, 82 eurot, seega jääb nõue 145,18 eurot.. Tulevikus tekkiv kahju – prognoositavalt (prognoosarve), mida kohus ei rahuldanud, kuid mis tuleks ilmtingimata rahuldada, kuna vastasel juhul ei oleks kannatanu asetatud olukorda, millises ta enne M.U kuritegu oli – tervete hammastega inimene. Kahjustatud on 5 hammast, mistõttu on võimalik, et on vajalik hammaste siirdamine lõualuusse selle täieliku taastumise järel mitte enne 6 kuu möödumist . Implantaadid siirdatakse titaankruvidega lõualuusse - hinnanguliselt ca 100 000 kr – s.
7. 25 000 krooni 5 hammas, mis on tagasihoidlik hind, arvestades, et Pärnu Hambapolikliinikus oli analoogne töö ühe hamba kohta 27000 krooni ca 5 aastat tagasi. Kuivõrd OÜ Dentes , kes tegi esimese prognoosarve, enam neid töid ei tee, tuli võtta prognoos hetkeseisuga lähimalt teenusepakkujalt, kelleks on Hambakiinik Ode. Prognoosarve kohaselt on prognoositav otsene varaline kahju 10 610,00 euri.(Lisatud toimikusse.) Kokku varaline ja mittevaraline kahju seisuga 13.09.2010.a. (61503+15612+75+25000+ 100 000 + ) = 206 490 krooni Kokku varaline ja mittevaraline kahju seisuga 12.09.2011.a. 3930,91 + 997,83+4.79+1597,85+10 610,00+ 420,00 + 1319,14 = 18 880, 52 EURi.

§ 128lg.

2 kohaselt vastab alljärgnev kahju otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu kriteeriumile.

§ 128lg.

3 sätetest tulenevalt hõlmab varaline kahju tekitamisega seoses kantud ja tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks alljärgnevalt: Varaline kahju seisneb kuludes arstrohtudele, abivahenditele, ravimitele, T.M sunnitult tööst puudumise tõttu saamata jäänud töötasule ja saamata jäänud omanikutulus. Tulevikus tekkiv kahju.

§ 128lg.

3 sätete kohaselt hõlmabki otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud sealhulgas kulud hüvitise saamiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hammaste taastamisele tehtav kulu on üldteada asjaoluna vältimatu ja vajalik, kuna taastab kuriteole eelnenud elukvaliteedi niipalju kui see antud situatsioonis üldse enam võimalik on. Seega on kulu mõistlik , vältimatu ja kindlasti vajalik. Tsiviilhagi aluseks saab olla

§ 1043tulenevalt: kahju õigusvastsest tekitamisest.

Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Nagu antud juhul ka on.

§ 130kohaselt kuulub hüvitamisele kahju tervise kahjustamise korral.

Lõike 1 kohaselt tuleb hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud ning sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Lõike 2 kohaselt tuleb isikule tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule, antud juhul T Mile, maksta seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Ka menetluskulu kohus vähendas ebamõistliku põhjenduse alusel, mis tegelikult kuulub kogu nõutud ulatuses väljamõistmisele, kuna tegemist on keerulise tsiviilhagiga ja muu õigusabiga isikule terve kriminaalasja raames, kes ei ole varem taoliste asjadega üldse kokku puutunud. 6 Lähtudes eeltoodust on tsiviilhagi põhjendatud ja väga mõistlikus suuruses ja kannatanu T M palub tema kasuks M.U-lt välja mõista: varalise ja mittevaralise kahju, tsiviilhagi välja mõistmata osas, summas 15 477, 55 EURi; menetluskulud 606,59 EURI. + kulu apellatsioonimenetluses RINGKONNAPROKURÖRI SEISUKOHT: Prokurör leiab, et Pärnu Maakohtu otsus kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi osalises rahuldamises on põhjendatud ja seaduslik. Kohus on igakülgselt analüüsinud neid tõendeid, mis olid tsiviilhagi tõendamiseks esitatud. Kohtu siseveendumuse kujunemine tsiviilhagi osalisel rahuldamise kohta on jälgitav ja loogiline. Kohtu põhjendused on veenvad ja kooskõlas Riigikohtu seisukohtade ja praktikaga. SÜÜDISTATAVA SEISUKOHT: Pärnu Maakohtu otsus on õige. Palub mitte tema olukorda raskendada. Apellatsiooni palub jätta rahuldamata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni väidetega ja prokuröri ning süüdistatava seisukohtadega, leiab, et maakohtu otsus apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Maakohtu otsuses on tsiviilhagi lahendamise osas kohus analüüsinud kõiki asjakohaseid tõendeid ning paljasõnaline on apellandi väide kohtuliku uurimise ühekülgsusest. Apellant ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis oleks jäänud otsuses tähelepanuta, millel kohus poleks üldse hinnangut andnud. Samuti puuduvad viited maakohtu poolt kannatanu esindaja poolsete täiendavate tõendite kogumise ja hindamise taotluse rahuldamata jätmise osas. Maakohus on vastavalt esitatud tsiviilhagile rahuldanud täielikult kannatanu T.M töövõimetuse perioodil 29.03-03.04.2010 OÜ M Rehvikeskusel saamata jäänud müügitulu 8195 kooni päevas nelja päeva eest, mil osaühing oli suletud, kokku 24585 krooni. Maakohtu istungil on kanatanu taotlenud ka 3930,91 euro hüvitamist, milleks on saamata jäänud omanikutulu. Maakohus on sellise taotluse jätnud rahuldamata ja esitanud ka sellekohase põhjenduse. Apellatsioonis on kannatanu esindaja samadel alustel, milles oli juba kohus osaühingu saamata jäänud müügitulu hüvitamise taotluse rahuldanud, uuesti leidnud, et eraldi kuulub veel hüvitamisele reaalselt saamata jäänud omanikutulu. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt selline taotlus rahuldamisele kuuluda ei saa. Lisaks juba maakohtu poolt esitatud põhistusele kolleegium peab vajalikuks märkida, et võttes aluseks kannatanu esindaja enda väited rehvivahetuse perioodilisusest on alust arvestada tulu tuvastamisel materjalidega mis näitavad 2009 aasta sama perioodi kasumi 7 näitajaid. Nii nagu 2010 aastal nii ka 2009 aastal olid rehvivahetuse aktiivsed perioodid kokkulangevad. Võttes aluseks esitatud andmeid on tuvastatav, et 2009 aastal osaühingul kasumit ei olnud ning aastakahjumiks oli 180 590 krooni. Kannatanu enda poolt esitatud kasumiaruande kohaselt 2009 aasta samal ajal ehk 30.04.2009 ühingul kasumit ei olnud, vaid oldi kahjumis 15366 krooniga. Kohtukolleegium leiab, et analoogse perioodi osas 2010 aastal ainuüksi T.M poolse töövõimetusega ja vaid 20 päeva kasumiks prognoositud 61 503 krooni, on täielikult kannatanu poolt tõendamata ja vastuolus sama perioodi 2009 aasta näitudega. Ringkonnakohus, nõustudes maakohtu seisukohtadega leiab, et omaniku saamata jäänud tulu on oletuslik ja arvestades eelmise aasta samal perioodil osaühingu kahjumisse jäämist ka ebareaalne. Saamata jäänud töötasu on maakohus T.M kasuks välja mõistnud. Apellant on saamata jäänud töötasu osaks apellatsiooni kohaselt märkinud ka ettevõtte, st juriidilise isiku poolt maksmata jäänud sotsiaalmaksu- ja pensioni ning töötuskindlustuse maksu. Kohtukolleegium leiab, et eraldi tõendamist ei vaja asjaolu, et juriidilise isiku poolt maksmisele kuuluvad maksud pole käsitatavad füüsilise isiku töötasu osana. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks osutada, et apellant on taotletud väljamõistetava töötasu hulka arvestanud ka juba maakohtu poolt väljamõistetud summad. Asjakohatu ja rahuldamisele mittekuuluvaks on ka kaitsja taotlus välja mõista süüdistatavalt eelmiste kuude väljamaksmata töötasud. Eelmiste kuude eest maksmata töötasu pole põhjuslikus seoses süüdistatava poolt toimepandud kuriteoga vaid ebasoodsa majandustegevusega. Moraalase kahju osas taotluse rahuldamata jätmist on maakohus põhjendanud ja on seejuures viidanud ka asjakohastele Riigikohtu lahenditele. Kohtukolleegium leiab, et apellandi väited sellest, et kannatanu isiklik maine ja sellest tulenevalt ka juriidilise isiku maine sai kuriteo tagajärjel kahjustada on ainetu. Kohtukolleegium ei nõustu apellandiga, et suuvigastuse saamine, kannatanuks osutamine on isiku maine rikkumine. Veel vähem saab olla hammaste kahjustus juriidilise isiku maine rikkumise põhjuseks. Töötaja kvalifikatsioon, keda kannatanu otsustab tööle võtta ei ole puutumuses kannatanule tekitatud vigastustega ning apellatsioonis esitatu, et osaühingu püsikliendid ei kasuta enam, seoses T.M ajutise suu ja hammaste vigastusega, äriühingu teenuseid on paljasõnaline ja tõendamata. Kuldketi maksumuse osas on maakohus rahuldanud kogu kannatanu poolt tsiviilhagiavalduses taotletud summa 4300 krooni, ehk 274, 82 eurot/ t.lk. 48-54/. Hilisemas hagiavalduses on märgitud et nimetatud kuldketi maksumus on tõusnud 420 euroni. Maakohus on põhistanud miks ta ei võta aluseks kannatanu esindaja poolt nimetatud uut kuldketi hinda ja kolleegium sellise põhistusega nõustub. Apellatsioonis on kannatanu esindaja esitanud analoogse väite ilma et oleks 145,18 euro võrra keti maksumuse kallinemist vähimalgi määral põhistanud või tõendanud. Kohtukolleegium leiab, taotlus rahuldamisele ei kuulu. 8 Tulevikus tekkiva kahju osas on kannatanu esindaja leidnud, et summa 10 610 eurot tuleb kindlasti hüvitada kuna vastasel juhul ei oleks kannatanu asetatud olukorda, millises ta enne M.U kuritegu oli - tervete hammastega inimene. Kolleegium nõustudes täilikult maakohtu põhjendustega nimetatud taotluse rahuldamata jätmise osas peab vajalikuks viidata kannatanu esindaja poolt aluseks võetud esialgse hambaraviplaanis märgitule, et kannatanul oli probleemideks hambumushäired, paradontiit, hulgikaaries, osa hambad tuleb eemaldada osa vajab juureravi, mis kõik on eelravina suu seisundi stabiliseerimiseks vajalik. Kolleegiumi veendumuse kohaselt ei saa kannatanu hambumushäired, paradontiit ja hulgikaaries ning hammaste juureravi olla põhjuslikus seoses süüdistatava poolt tekitatuga. Sellise suu ja hammaste olukorra juures kannatanu esindaja

127 lg 1 alusele viitamine ehk kannatanu seadmine olukorda milles ta oli enne M.U kuritegu, on asjakohatu. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on tsiviilhagi lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased ning on viidates materiaalõiguslikele alustele seaduslikult rahuldanud kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi vaid osaliselt. Apellatsioonis esitatud nõuete rahuldamata jätmine tuleneb põhjusliku seoses mõistliku piiramise põhimõttest, mille kohaselt tegu, T.M korduv löömine ja tagajärg, tervisekahjustus, toob kannatanule kaasa negatiivseid tagajärgi, kuid kõikide võimalike tagajärgede eest vastutuse omistamine süüdistatavale ei ole põhjendatud. Põhjuslikku seost ei saa lubamatult laiendada. Apellant on leidnud, et kannatanu esindajatasu kui menetluskulu vähendamine maakohtu poolt oli ebamõislikult põhjendatud. Kohtukolleegium sellise väitega nõustuda ei saa. Maakohus oli kohustatud analüüsima ja otsustama kas esindajale makstud tasu on mõisliku suurusega ja põhjendatud. Kohus on seaduslikult võtnud aluseks asja mahukuse ja kannatanu esindaja poolt tõstatatud küsimuste piire. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et õiguslikke mahukaid probleeme vandeadvokaadist kannatanu esindaja ees ei seisnud. Kuigi kannatanu esindaja on apellatsioonis märkinud, et M.U-lt tuleb välja mõista kulu apellatsioonimenetluses, pole esindaja taotlust ega kuludokumente ringkonnakohtule esitanud. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks vaid märkida, et KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 20. septembri 2011 aasta otsuse muutmata ja kannatanu esindaja apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA STEN LIND 9