← Eesti

1-11-13408/1

Obsah (6)§ 138§ 392§ 22§ 345§ 64§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 8. detsembril 2011. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-13408 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Tee

§ 138

lg 1, § 392 lg 1, § 22 lg 2 - § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristiina Laas Süüdistatav E.M Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: karistamata Tõkend: ei ole kohaldatud Kokkuleppel vandeadvokaat Aivar Pilv RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.M

§ 392

lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära (1 päevamäär 113,75 eurot), s.o. summas 17 062 (seitseteist tuhat kuuskümmend kaks) eurot 50 senti. Süüdi tunnistada E.M

§ 138

lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära (1 päevamäär 113,75 eurot), s.o. summas 28 437 (kakskümmend kaheksa tuhat nelisada kolmkümmend seitse) eurot 50 senti. Süüdi tunnistada E.M

§ 22

lg 2 - § 344 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära (1 päevamäär 113,75 eurot), s.o. summas 5687 (viis tuhat kuussada kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti. Süüdi tunnistada E.M

§ 345

lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära (1 päevamäär 113,75 eurot), s.o. summas 5687 (viis tuhat kuussada kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista E.M-ile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest rahaline karistus 275 ( kakssada seitsekümmend viis) päevamäära (1 päevamäär 113,75 eurot), s.o. summas 31 281 (kolmkümmend üks tuhat kakssada kaheksakümmend üks) eurot 25 senti.

§ 66

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et E.M on õigus rahaline karistus tasuda ositi alljärgnevalt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kohustub E.M tasuma 11 (üheteistkümne) kuu jooksul iga kuu viimaseks kuupäevaks 2600 (kaks tuhat kuussada) eurot ja 12.-ndal kuul 2681 (kaks tuhat kuussada kaheksakümmend üks) eurot 25 senti, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsuses märgitud tähtajaks Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank nr 10220034796011 või AS-s Swedbank nr

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065035 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: 1) SA-st TÜ Kliinikum saadetud haiguslood järgmiste isikute kohta: XXX.XXX - asuvad ümbrikusse pakituna kriminaalasja juures – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada peale kohtuotsuse jõustumist SA-le TÜ Kliinikum. 2) AS-st Medex saadetud haiguslood järgmiste isikute kohta: XXX.XXXC, millised on tagastatud AS-le Medex – vabastada peale kohtuotsuse jõustumist asitõendi staatusest. 3) E.M-i töökohas Puusepa 8, Tartu toimunud läbiotsimise käigus äravõetud anesteesia protokollid asuvad ümbrikusse pakituna kriminaalasja juures - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada peale kohtuotsuse jõustumist SA-le TÜ Kliinikum. 4) Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee luba nr 114/6 24.03.2003.a. originaaleksemplar ja E.M-i poolt Ravimiametile ja kriminaalasja juurde esitatud luba asuvad ümbrikusse pakituna L.A. kriminaalasja juures. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 5, 9,10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista E.M-ilt menetluskuluna:  sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti;  käekirjaekspertiisi kulu 63 (kuuskümmend kolm) eurot 30 senti;  kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 45 senti;  postikulu 8 (kaheksa) eurot 40 senti. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette 2 ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: E.M-i süüdistatakse selles, et tema toimetas 13.04.2006.a. kuni 21.04.2006.a. postiteenuse osutaja DHL vahendusel Šveitsist üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ja Eesti Vabariigi riigipiiri Ülemiste tollipunkti (KeskSõjamäe 10 a, Tallinn) kaudu Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ravimi kliinilise uuringu läbiviimiseks ravimi 2-kloroprokaiin (2-chloroprocaine) kokku 500 ml (10 karpi 10x5 ml ampullid) ilma Ravimiseaduse § 19 lg-s 2 ja sotsiaalministri 18.02.2005.a. määrusega nr 31 kehtestatud „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või posti teel saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ § 3 lg 1 p-s 2 sätestatud Ravimiameti sisseveoloata. E.M-iga pani E.M toime

§ 392

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so vastava kohustusliku dokumendita mittenarkootilise ravimi toimetamise üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ja riigipiiri, s.o keelatud kauba ebaseadusliku sisseveo. E.M-i süüdistatakse veel selles, et tema ajavahemikul 03.04.2006 – 19.09.2006 viis läbi ebaseadusliku meditsiinilise uuringu 2kloroprokaiin spinaalanesteesias: efektiivne doos ambulatoorses kirurgias“ („Spinal 2chloroprocaine: effective dose for ambulatory surgery“), so ravimi kliinilise uuringu Ravimiseaduse (RavS) § 87 lg 1 mõttes SA-s Tartu Ülikooli Kliinikum Tartus L.Puusepa 8 järgmiste patsientide suhtes: XXX.XXX ja AS Medex päevakirurgia erakliinikus Tartus Kalevi 4 järgmiste patsientide suhtes XXX.XXX. Ravimi kliinilise uuringu läbiviimiseks teostas E.M ja tema palvel Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogid eelnimetatud patsientidele anesteesia 2-kloroprokaiiniga ning seejärel E.M ja TÜ Kliinikumi anestesioloogid hindasid operatsiooniaegseid ja –järgseid muutusi ja tulemusi. 2-kloroprokaiin kliinilise uuringu läbiviimiseks puudus E.M RavS § 93 lg-s 1 sätestatud kohustuslik kooskõlastus kliiniliste uuringute meditsiinieetika komiteelt, RavS § 96 lg-s 1 sätestatud Ravimiameti luba kliinilise uuringu teostamiseks ja RavS § 91 lg-s 1 sätestatud patsientide nõusolekud uuringus osalemiseks. Uuringus osalenud patsientidele teostasid anesteesia 2kloroprokaiiniga ja operatsiooniaegseid ja –järgseid muutusi ja tulemusi hindasid kas E.M või E.M-i palvel Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogid. E.M rikkus lisaks eelnimetatud Ravimiseaduse §-des 91 lg 1, 93 lg 1 ja 96 lg 1 sätestatud nõuetele Sotsiaalministri 17.02.2005.a. määrusega nr 23 kehtestatud „Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord“ järgmisi sätteid: § 2 jättes uuringu teostamiseks Ravimiametile esitamata taotluse uuringu läbiviimiseks ja § 2 lg 1 pdes 1-16 sätestatud andmed ja dokumendid ning § 2 lg 5 sätestatud kliiniliste uuringute meditsiinieetika komitee kooskõlastuse; § 5 lg 1, mille kohaselt võib uuringusse osalejaid värvata ainult eetikakomitee kooskõlastatud viisil; osalejate värbamisel kasutatavates materjalides peab olema selgelt välja toodud, et tegemist on teadusliku uuringuga ning et uuringuga võib kaasneda oht osaleja tervisele; 3 § 5 lg 3, mille kohaselt uuringu toimingutega võib alustada ainult pärast uuringus osaleja teavitamist kõigist uuringu asjaoludest ja osalejalt kirjaliku nõusoleku saamist; § 5 lg 5, mille kohaselt uuringus osalejal on õigus uurija käest saada selgitusi uuringu eesmärkide, riskide, ebamugavuste ning tingimuste kohta, mille alusel seda läbi viiakse. Uuringus osalejat tuleb teavitada õigusest uuringuks antud nõusoleku tagasivõtmisega igal ajal uuringus osalemine lõpetada, ilma et sellega kaasneks mingeid sanktsioone; § 5 lg 8, mille kohaselt tuleb uuringus osalejat teavitada sellest, et uuringu teostamise üle järelevalve teostamiseks võimaldatakse riigiasutustele juurdepääs uuringuga seotud meditsiinilisele teabele isikustamata kujul, milleks uuringus osaleja annab nõusoleku. Sotsiaalministri 17.02.2005.a. määrusega nr 17 kehtestatud „Kliiniliste uuringute meditsiinieetika komitee töökord, kooskõlastuse saamiseks esitatavate andmete loetelu, komitee otsuse tegemise kord ja kooskõlastuse avalduse vorm“ § 3 p 1-6, mille kohaselt ravimi kliinilise uuringu teostamiseks kooskõlastuse taotleja esitab komiteele järgmised andmed: avaldus kliinilise uuringuga seotud andmete läbivaatamiseks käesoleva määruse lisas toodud vormis; uuringuplaan koos kehtivate muutustega; osaleja andmekaart; uuritava ravimi omaduste kokkuvõte; patsiendi infoleht ja teadva nõusoleku vorm; uuringu teostajate ajakohastatud elulookirjeldused. E.M-iga pani E.M toime

§ 138lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

meditsiinilise uuringu tegemise eest inimesega, kes ei olnud selleks andnud seaduses ettenähtud korras oma nõusolekut. E.M-i süüdistatakse veel selles, et tema ajavahemikul 03.11.2008 kuni 04.12.2008.a. Tartu linnas kallutas endist Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee esimeest L.A. võltsima E.M-i poolt 2006.a. läbiviidud ravimi kliinilise uuringu „spinal 2-chloroprocaine: effective dose for ambulatory surgery“ jaoks Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee luba, milleks palus väljastada komitee poolt 24.03.2003 antud loa nr 114/6 alusel uue loa, asendades esialgse uuringu nimetuse „minimum effective local anaesthetic dose of isobaric bupivacaine and bupivacaine with morphine administered via a spinal catheter for hip replacement surgery“ nimetusega „spinal 2-chloroprocaine: effective dose for ambulatory surgery“, et viia 2006.a. ebaseaduslikult läbiviidud ravimi 2-kloroprokaiin kliiniline uuring vastavusse Ravimiseaduses ja sotsiaalministri määrustes nr 23 17.02.2005 „Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord“ ja nr 17 17.02.2005 „Kliiniliste uuringute meditsiinieetika komitee töökord, kooskõlastuse saamiseks esitatavate andmete loetelu, komitee otsuse tegemise kord ja kooskõlastuse avalduse vorm“ kliinilistele uuringutele esitatavate nõuetega ja näiliselt seadustada ebaseaduslik ravimi kliiniline uuring. E.M-iga E.M pani toime

§ 22lg 2 – 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

teise isiku kallutamise dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisele. E.M-i süüdistatakse veel selles, et tema 04.detsembril 2008.a. Ravimiametis Tartus, №oruse 1 esitas tema suhtes läbiviidava väärteomenetluse raames Ravimiameti peadirektori asetäitja A.I. võltsitud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee poolt välja antud loa nr 114/6, et tõendada tema poolt 2006.a. läbiviidud ravimi 2-kloroprokaiin kliinilise uuringu „spinal 2-chloroprocaine: effective dose for ambulatory surgery“ seaduslikkust. E.M-iga E.M pani toime

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 0,45 4 eurot (V kd tl 116). KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel käekirjaekspertiisi kulud 990 krooni ehk 63,30 eurot (V kd tl 54). KrMS § 175 lg 1 p 10 prokuratuuril kokkuleppe sõlmimisega tekkinud postikulud 8.40 eurot (VI kd tl 90) Asitõendid: 1) SA-st TÜ Kliinikum saadetud haiguslood järgmiste isikute kohta: XXX.XXX asuvad ümbrikusse pakituna kriminaalasja juures. 2) AS-st Medex saadetud haiguslood järgmiste isikute kohta: XXX.XXX. on tagastatud AS-le Medex. 3) E.M-i töökohas Puusepa 8, Tartu toimunud läbiotsimise käigus äravõetud anesteesia protokollid asuvad ümbrikusse pakituna kriminaalasja juures. 4) Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee luba nr 114/6 24.03.2003.a. originaaleksemplar ja E.M-i poolt Ravimiametile ja kriminaalasja juurde esitatud luba asuvad ümbrikusse pakituna L.A. kriminaalasja juures. Karistus:

§ 392

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 150 päevamäära (1 päevamäär on 1779 krooni = 113,75 eurot) rahalist karistust, so 17 062, 50 eurot.

§ 138

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 250 päevamäära (1 päevamäär on 1779 krooni = 113,75 eurot) rahalist karistust, so 28 437, 50 eurot.

§ 22

lg 2 – 344 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 50 päevamäära (1 päevamäär on 1779 krooni = 113,75 eurot) rahalist karistust, so 5687,50 eurot.

§ 345

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 50 päevamäära (1 päevamäär on 1779 krooni = 113,75 eurot) rahalist karistust, so 5687,50 eurot.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõista 275 päevamäära (1 päevamäär on 1779 krooni = 113,75 eurot) rahalist karistust, so 31 281,25 eurot. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et E.M-i, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et E.M on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.M süüdi tunnistada

§ 392

lg 1, § 138 lg 1, § 22 lg 2 - § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 417,03 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 5 1 p 3 alusel süüdimõistetutelt välja mõista käekirjaekspertiisi kulu 63,30 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu. Rutt Teeveer Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.