järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav V.F Elukoht: XXXXX, isikukood: XXX Varasem karistatus: kriminaalmenetluse korras karistatud 1-l korral: Tartu Maakohtu 03.02.2011 otsusega
ja § 257 järgi 7 kuud vangistust, tingimisi katseajaga 18 kuud Tõkend - elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaat Mare Laur RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada V.F
järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.02.2011 otsusega mõistetud 6 kuu 28 päevase vangistuse võrra ja mõista V.F liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel asendada V.F-ile mõistetud vangistus 776 (seitsmesaja seitsmekümne kuue) tunni üldkasuliku tööga, mille täitmiseks määrata V.F-ile tähtaeg 2 (kaks) aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel on V.F kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.02.2011 mõistetud 6 kuu 28 päevase vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel asendada V.F-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, tuleb V.F teha (12X30+28)x2= 776 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 24 kuud.
lg 4 kohaselt on V.F kohustatud üldkasuliku töö sooritamise tähtajal järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetluskulud ja nende hüvitamine. Kaitsja taotleb kaitsjatasu väljamõistmist 19.18 euro ulatuses, s.h. 20 % käibemaksu. Kaitsjatasu taotlus on põhjendatud kohtuistungist osavõtmisele kulunud ajaga. Tasu taotluse aluseks on riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 ja Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" p-d 14, 16. Tasu tuleb välja maksta riigieelarvest. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 417.03 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on kokku 38,36 eurot. Menetluskulude summa on 455,39 eurot. Kaitsja taotleb menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Prokurör ei vaidle sellele vastu. Kohus leiab, et menetluskulude täies ulatuses tasumine käib süüdistatavale ilmselt ülejõu. Arvestades tema juhutöödest tulenevat sissetulekut ja invaliidist poja ülalpidamiskohustust, samuti resotsialiseerumisväljavaateid jätab kohus osa menetluskuludest sundraha osas riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Ka süüdistatava kanda jäävate menetluskulude tasumine KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul käib ülejõu. Et vältida täitemenetlusega kaasnevaid lisakulusid määrab kohus menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja. Ene Muts Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.