Obsah (6)

§ 215§ 424§ 64§ 65§ 76§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9245 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlu

§ 215

lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust, ja

§ 424

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti R.S-ile liitkaristuseks 10 kuud vangistust, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 19.11.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 8 kuud vangistust, võrra. R.S-ile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus 06.05.2011 ja lõpp 06.11.2012. Viru Maakohtu 09.03.2012 määrusega jäeti R.S tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi on R.S-i tingimisi ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine ennatlik. R.S on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Reaalset vangistust kannab R.S esimest korda ning

§ 215lg 2 p 1 ja § 424 järgi.

Samas on R.S-i kuritegude dünaamika muutunud raskemaks. Kohtu hinnangul puudub veendumus, et R.S suudaks ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märkis, et R.S on andnud korduvalt katteta lubadusi, rikkunud käitumiskontrollinõudeid ja jätnud sooritamata temale määratud üldkasuliku töö tunnid. R.S on kuulutatud tagaotsitavaks ning temale mõistetud karistused on täitmisele pööratud. R.S puudub vabanedes sisuliselt töökoht. Vabanedes asub ta elama ema juurde, kuid kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt on tema ema andnud nõusoleku poja sinna elama asumiseks vaid ajutiselt, kuni oma elukoha leidmiseni. Seega on sisuliselt tegemist mittepüsiva elukohaga. Kohus, lähtuvalt varasemast kogemusest ja esitatud materjalidest, leidis, et R.S ei ole isikuks, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Ühiskonna poolt kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses viibides (kehtiv distsiplinaarkaristus). Kohtu hinnangul puudub veendumus, et vabastades R.S-i käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja katseajal mitte toime panna uusi kuritegusid. Ühtlasi selgitas kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu R.S esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega. R.S möönab, et enne vangistust ei käitunud ta tõepoolest seaduskuulekalt, kuid ta kinnitab, et vanglas olles on ta sellest aru saanud ja kahetsenud seda, et ta on ebaõiglaselt käitunud. R.S märgib, et tal puudub kindel töökoht, v.a praegune töökoht vanglas majandustöödel, kuid R.S on arvamusel, et vabaduses on ta suuteline leidma töökoha, sest tal on oskused paljudes töö valdkondades ning varasemalt ei ole tal tööga probleeme olnud. Ühtlasi on tal kindel elukoht ema juures, kes on nõus teda vastu võtma ja toetama, kuni R.S on majanduslikult stabiliseerunud, leidnud endale töö ja omaette elukoha. R.S märgib, et ta ei saa ju elada ema juures kogu elu, sest vabaduses on tal 6-aastane poeg, kelle eest ta on kohustatud hoolitsema. R.S-i hinnangul on kõige mõjuvam argument tema vabastamiseks see, et tema ümber on tema lähedased ja perekonnaliikmed. See aitab paljuski kaasa R.S-i seaduskuulekusele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et R.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on R.S-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Kuna ringkonnakohus -2 - nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks neid tervikuna korrata ning rõhutab üksnes järgnevat.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2. Ringkonnakohus leiab, et R.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda esmalt tema varasem elukäik, millest nähtuvalt on R.S-i korduvalt karistatud vara- ja omandivastaste süütegude toimepanemise eest. R.S on eelnevalt süüdi mõistetud ka asja omavolilise kasutamise eest (

§ 215lg 1 järgi).

Nimetatud süüteo toimepanemise eest mõisteti R.S-ile tingimisi vangistus. Samas on oluline märkida, et R.S rikkus korduvalt kriminaalhoolduse ajal kontrollnõudeid ja talle määratud kohustusi. Seetõttu pikendati R.S-i katseaega ning määrati kohtu poolt lisakohustusi. Lisaks erinevatele korduvate kontrollnõuete ja määratud kohustuste rikkumistele pani R.S katseajal toime ka väheväärtusliku asja varguse (teo

§ 218lg 1 järgi).

R.S-ile mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, kuid kuna R.S rikkus jätkuvalt kontrollnõudeid ning hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, pöörati R.S-ile mõistetud vangistus täitmisele. Ühtlasi pani R.S katseajal toime kuriteod, mille eest ta käesoleval ajal karistust kannab. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ning leiab, eelkirjeldatud asjaolud ei anna alust arvata, et R.S suudaks sellel korral edukalt läbida kriminaalhoolduse, täites kohusetundlikult ja korrektselt kontrollnõudeid ning kohtu poolt määratud kohustusi. Ühtlasi on R.S jätkanud rikkumiste toimepanemist isegi karistuse kandmise ajal vangistuses ning talle on määratud selle eest distsiplinaarkaristus. Ringkonnakohtu veendumust, et R.S suudaks vabaduses oma käitumise viia vastavusse ühiskonnas aktsepteeritud normidega, ei muuda isegi asjaolu, et R.S on väidetavalt oma ebaõiglasest käitumisest vangistuses aru saanud ning kahetseb.

1. R.S on määruskaebuses asunud seisukohale, et vabaduses on ta suuteline leidma töökoha, sest tal on oskused paljudes töö valdkondades ning varasemalt ei ole tal tööga probleeme olnud. Ringkonnakohus märgib, et kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on peamiselt R.S-i sissetulek saadud juhutööde tegemisest ning ta omab teatud praktilisi tööoskusi. Seega sõltub R.S-i töölesaamine võimalikest juhutööde olemasolust. Nimetatud asjaolu omakorda ei tekita aga veendumust, et R.S vabaduses tõepoolest kindla töökoha leiaks. Samas on R.S-i toimetulemise jaoks oluline just tema majanduslik seisund. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks osundada ka asjaolule, et R.S on suures ulatuses tasumata nõudeid (R.S-i väitel üle 7000 euro).
2. R.S-i suhtes on oluliseks riskifaktoriks ka alkoholi tarvitamine, kuna kuriteod on R.S toime pannud just alkoholijoobes. R.S on isiklikus täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine, mille raames tegeletakse sõltuvusprobleemidega. Ringkonnakohus peab oluliseks, et R.S enne vangistusest vabanemist nimetatud sotsiaalprogrammi ka läbiks.
3. Ringkonnakohus leiab, et R.S-i suhtes esinevad ka mitmed positiivsed asjaolud (sealhulgas vangistuses töötamine, vangistuses läbiviidud vestlus psühholoogiga, vabaduses kindel elukoht ja lähedaste olemasolu), kuid on arvamusel, et nimetatud asjaolud ei kaalu üles R.S-i suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid (sealhulgas varasemalt mõistetud -3 - karistused, kuriteo toimepanemise asjaolud, suures ulatuses tasumata nõuded, vabaduses kindla töökoha ja seega sissetuleku puudumine, alkoholi tarvitamine).
4. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et R.S tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Paavo Randma Mati Kartau -4 - Aarne Sarjas