4-12-893/5

Väärteoasi nr. 4 – 12 – 893 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. aprillil 2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Väärteoasja number 4 – 12 – 893 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Vaidlustatud lahend P.G kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanem Margus Pihl’i 16.02.2012.a. otsusele väärteoasjas 2302,11,
2. Kaebuse esitanud isik P.G, isikukood XXX, elukoht: XXX Kohtuväline menetleja PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalitus, Rahumäe tee 6, 11316, Tallinn Menetluse liik kirjalik menetlus KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata P.G kaebus ja Põhja Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanem Margus Pihl’ 16.02.2012.a. otsus väärteoasjas 2302,11,020131 sisuliselt muutmata. KrMS § 175, § 178 ja § 180 lg.3 alusel jätta liiklustehnilise ekspertiisi tegemisega seotud kulud summas 413.00 eurot riigi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates päevast, mil isik otsusest teada sai või teada saama pidi. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanem Margus Pihli 16.02.2012.a. otsusega väärteoasjas 2302,11,020131 tuvastati, et vastavalt 18.01.2012.a. väärteoprotokollile P.G juhtis 28.10.2011.a. kell 19.26 Harju maakonnas, Tallinnas, Paldiski mnt. 102 mootorsõidukit, oma tegevusega ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, riivas pargitud s/a Mitsubishi reg. märk XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju PFEAS’le. Lahkus liiklusõnnetuse sünd-muskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik esitas vastulause , mille kohaselt eitab oma süüd väärtegude toimepanemises. Kohtuväline menetleja leidis, et menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud Liiklusseaduse § 16 lg.1 nõuete rikkumise. Kohtuväline menetleja leidis , et liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud tunnistajate ütlustega, liiklusekspertiisi aktis nr. 11E-LT0144 sisalduva eksperdiarvamusega ja muude väärteoasjas kogutud materjalidega. Liiklusseaduse § 223 kohase väärteo koosseisuliseks tunnuseks on varalise kahju põhjustamine sõltumata selle ulatusest ja suurusest. Hinnates eksperdiarvamust, millest tulenevalt võisid sõiduauto Mitsubishi registreerimismärgiga XXX vigastused (kriimustused) tekkida kontakteerumisel sõiduauto Audi registreerimismärgiga 888 AOJ esistange parempoolse osaga, tunnistajate ütluseid, asitõendina materjalile lisatud videosalvestist ja väärteoasjas kogutud materjale kogumis leiab kohtuväline menetleja , et sõiduauto Audi registreerimismärgiga XXX teel liikumise tagajärjel on tekitatud varaline kahju ja seega esinevad liiklusseaduse § 2 p.32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Kohtuväline menetleja arvestas vastulauses esitatut osaliselt, seda osas, mis puudutas liiklusseaduse § 236 lg.1 kohase väärteo tõendamise asjaolusid. Arvestades liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju ulatust ja asukohta ning menetlusaluse isiku enda ütlusi leidis kohtuväline menetleja , et isiku süü liiklusseaduse § 236 lg.1 väärteo toimepanemises ei ole usaldusväärselt tõendatud s.o. ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik aru saama, et toimus kontakteerumine teise sõidukiga ning sellest tulenevalt ei ole tõendatud ka asjaolu, kas menetlusalune isik teadis talle liiklusseaduse § 169 lg.5 loetletud kohustuste tekkimisest.Olemasolevate tõenditega ei ole võimalik tekkinud kahtlusi kõrvaldada ja seetõttu tuleb vastavalt KrMS § 7 lg.3 alusel kõrvaldamata kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Eelnevast tulenevalt lõpetati menetlusaluse isiku suhtes liiklusseaduse § 236 lg.1 alusel alustatud menetlus. Menetlusalune isik P.G rikkus seega liiklusseaduse § 16 lg.1 nõudeid pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 223 lg.1 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg.3 määras kohtuväline menetleja P.G-le LS § 223 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 10 trahviühiku ulatuses s.o. 40.00 eurot . Lõpetada menetlus V™S § 29 lg.1 p.1 alusel liiklusseaduse § 236 lg.1 kohases väärteos. KAEBUSE SISU P.G esitas 06.03.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles avaldab, et vaidlustab Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanema Margus Pihli 16.02.2012.a. otsuse väärteoasjas 2302,11,020131 kui täielikult põhjendamatu ja meelevaldse. Kaebaja tahab oma kaebuses teada, milliste tõendite alusel seostatakse teda väidetava sündmusega, samuti milliste tõendite alusel on väidetav sündmus selles kohas ja sellel ajal aset leidnud ja mis kinnitab kahe reedeõhtuse varitseja kohalviibimist väidetavas sündmuskohas. Kaebaja taotleb otsuse täielikku tühistamist kui põhjendamatut aga kui mingitel arusaamatutel asjaoludel leitakse, et süüdlane on kaebaja, siis taotleb ta põhjendamatu ekspertiisi temalt tasumise nõudmise tühistamist. Kaebajale on arusaamatu, miks telliti kallis ekspertiis tõendamaks niigi silmaga nähtut- seda, et auto esistange on kriimuline. Vastavalt V™S § 115 peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus vastama kindlatele nõuetele ning sama §-i lg.3 p.1 kohaselt peab kaebuse esitaja kaebuses märkima,kas ta soovib kohtuistungist osa võtta. Kaebaja seda kaebuses märkinud ei ole ning kohus kaebuse lahendamisel lähtub V™S §-st 120 ning lahendab kohtuistungit korraldamata kaebuse kirjalikus menetluses , kuna kohtuväline menetleja saades kaebuse koopia ,taotles antud väärteoasi läbi vaadata kirjalikus menetluses. 2 KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuvälise menetleja esindaja taotles kohtule 03.04.2012.a. saadetud kirjalikus seisukohas väärteoasja nr 4–12–893(2302,11,020131) P.G kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldab, et P.G poolt toime pandud väärtegu on tõendatud, menetleja on otsuse koostamisel arvestanud nii tunnistajate ütlustega, eksperdi arvamusega kui ka asitõendina vaadeldud videosalvestisega. Kohtuväline menetleja, hinnates kõiki tõendeid kogumis on jõudnud otsuse toodud järeldusteni. Väärteomenetlus on lõpetatud Liiklusseaduse § 236 lg.1 osas, kuid kohtuväline menetleja on leidnud, et P.G süü on liiklusseaduse § 223 lg.1 rikkumise osas tõendamist leidnud. Karistamisotsuses on kohtuväline menetleja lahti kirjutanud, miks ja millises osas arvestatakse menetlusaluse isiku vastulausega.Kohtuvälise menetleja tehtud otsus antud väärteoasjas on piisavalt põhjendatud ja üheselt arusaadav. Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal ,et vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU JÄRELDUSED. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. P.G poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseeritud ja väärteoasjas kogutud kirjalike materjalidega täielikku tõendamist leidnud . Nii on liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud tunnistajate L.R ja M. V ütlustega, kes juhuslikult nägid Rocca Al Mare kaubandusekeskuse katuseparklas pealt , kuidas hõbedast värvi sõiduauto Audi tagurdades riivas punast värvi Mitsubishi vasakpoolset külge. Mõlemad tunnistajad andsid ühetaolisi ütlusi, samuti on tunnistajaid hoiatatud kriminaalvastutuse eest teadvalt valeütluste andmise korral.Kumbki tunnistaja ei olnud mingilgi moel isiklikult huvitatud Audi juhi alusetust süüdistamisest. Kaebaja väited „Varitsevate“ ja vasturääkivaid tunnistusi andnud nn. „naabrinaiste“ kohta ei ole tõsiseltvõetavad ning on täielikult alusetud .P.G väited mingite „organite“ olemasolu kohta , kelle tunnistuste alusel inimesi alusetult süüdi mõistetakse, on kantud pahameelest ,et keegi nägi juhuslikult liiklusõnnetust pealt ja andis selle kohta ütlusi. Samuti on P.G süü tõendatud liiklusekspertiisi aktis nr. 11E-LT0144 sisalduva eksperdiarvamusega. Eksperdiarvamusest nähtub, et kuna sõiduautol Audi on teiste jälgede hulgas ka sõiduauto Mitsubishi jälgedega sarnasel kõrgusel ja sarnase iseloomuga kontaktjälgi, siis ei saa välistada, et sõiduauto Mitsubishi ASX reg. nr. XXX vigastused (kriimustused) vasakpoolsetel ustel ja vasaku tagarattakoopa serval võivad olla tekkinud kontakteerumisel sõiduauto Audi A4 reg. märk 888 AOJ esistange parempoolse osaga. Samas ei ole võimalik kontakti toimumist kinnitada, sest jäljed, mida saaks seostada sõiduauto Mitsubishi vigastustega, ei eristu sõiduauto Audi stangel olevate jälgede kogumist piisavalt. Seega ei välistada ekspert kontakti Audi ja Mitsubishi vahel, samuti ei anna ekspert kunagi ekspertarvamuses 100 % kinnitust ühegi arvamuse punkti osas.Antud väärteoasjas on tõendiks ka asitõendina väärteo materjalile lisatud videosalvestis ja teised väärteoasjas kogutud materjalid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on antud väärteoasjas kogunud tõendeid piisavalt, on arvestanud menetlusaluse isiku vastulauses esitatut, seda osas, mis puudutas liiklusseaduse § 236 lg.1 kohase väärteo tõendamise asjaolusid ning lõpetanud selles osas põhjendatult väärteoasja menetluse. Liiklusseaduse § 223 lg.1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuni. Kohtuväline menetleja on eelnimetatud asjaolusid 3 hinnates jõudnud järeldusele, et P.G on võimalik karistada rahatrahviga, mis jääb sanktsiooni miinimummäära piiridesse s.o. 10 trahviühikut.Kohus leiab, et mõistetud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega . Eeltoodust lähtudes jätab kohus P.G kaebuse rahuldamata ja Põhja Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanem Margus Pihl’ 16.02.2012.a. otsuse väärteoasjas 2302,11,020131 sisuliselt muutmata. KrMS § 175, § 178 ja § 180 lg.3 alusel jätta liiklustehnilise ekspertiisi tegemisega seotud kulud summas 413.00 eurot riigi kanda. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, 132 punktist 1, § 133, § 134; KarS § 66 lg 1,2,
3. Kohtunik 4