Obsah (4)

§ 424§ 68§ 50§ 55

1-11-4611 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-4611 (11230101053, 11230105909) Kohtunik Märt Toming Kohtuist

§ 424

järgi Lühimenetlus Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav B.T ik: xxx, EV kodanik, haridus 8 klassi, töökoht: AS E , tõstukijuht, elukoht: xxx, Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 22.01.2011 kuni 23.01.2011, 06.05.2011, elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 24.05.2002 otsusega KrK § 203 lg 1 järgi rahatrahv 1380 EEK (88.20 EUR)
2. Tallinna Linnakohtu 16.04.2003 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, § 424 järgi rahaline karistus 4500 EEK (287.60 EUR), sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks;
3. Tallinna Linnakohtu 20.09.2004 otsusega

§ 424

järgi vangistus 5 kuud tingimisi katseaeg 2 aastat, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks; 4. Harju Maakohtu 26.03.2008 otsusega

§ 424

, § 65 lg 1, § 64 lg 1, § 238 lg 2, § 65 lg 2 järgi vangistus 6 kuud 10 päeva, § 74 lg 5; § 69 alusel asendatud üldkasuliku tööga 380 tundi, tähtaeg 1 aasta 6 kuud Kaitsja Advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON 1. B.T süüdi tunnistada

§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada B.T-le mõistetud karistust ühe kolmandiku 1 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 22.01.2011 kuni 23.01.2011, 06.05.2011, so 3 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 7 (seitse) päeva.

1. B.T-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist arvestada alates B.T vangistuse ärakandmisele asumisest või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest.
2. B.T suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 6.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada B.T suhtes lisakaristust, võttes B.T-lt ära sõiduki juhtimise õiguse 1 (üks) aastaks. 7.

§ 55

lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

1. B.T-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.T, 1-11-4611, sundraha“.
2. B.T-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4, 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 23 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.T, 1-11-4611, kaitsjatasu“.
3. B.T-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu 138 (ükssada kolmkümmend kaheksa) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „B.T, 1-11-4611, joobeseisundi tuvastamise kulud“.
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
5. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: B.T süüdistatakse selles, et tema 22.01.2011 kella 19:10 ajal juhtis Harju maakonnas, Tallinnas, Sõpruse pst. ja A.H. Tammsaare tee ristmikul mootorsõidukit VW PASSAT registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (narkootiline joove). Sellise käitumisega rikkus B.T liiklusseaduse § 20 lg 3 (Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ja § 20 lg 3¹ p 1 (Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 2 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi) nõudeid. Samuti, et tema 06.05.2011 kella 00.35 ajal juhtis Harjumaal Tallinnas Linnu tee ja Mooni tn ristmiku juures mootorsõidukit Ford Escort registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,83 mg/l laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l (lõplik tulemus 0,76 mg/l). Sellise käitumisega rikkus B.T liiklusseaduse § 20 lg 3 (Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ja § 20 lg 3¹ p 1 (Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi) nõudeid. Seega B.T pani toime mootorsõiduki juhtimised joobeseisundis s.o.

§ 424järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Kohtuistungil süüdistatav B.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Selgitas, et 22.01.2011 oli arsti ettekirjutusel tarvitatud ravimite mõju all. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 22.01.2011 episoodis: • 22.01.2011 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt 22.01.2011 kell 20:05 indikaatorvahendit Alcoquant 6020 nr A103444 kasutades B.T alkoholijoovet ei tuvastatud. (krim. asi nr 1-11-4611, t/l 5) • 22.01.2011 koostatud tunnistaja Nikita P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tema 22.01.2011 kell 19:00 paiku sõitis koos sõbraga mööda Tammsaare teed Sõpruse pst poole ning jäi valget värvi VW Passati taha seisma süttinud punase tule tõttu. Kui fooris süttis roheline tuli valge VW Passat liikuma ei hakanud, tunnistaja andis signaali, kuid valge VW Passati juht ei reageerinud. Tunnistaja nägi meest autos kätega vehkimas, sõitis valge VW Passati kõrvale ning sai aru, et juhiga on midagi lahti. Kutsus kohale politsei. Väliselt oli näha, et VW Passati juht oli mingite ainete mõju all. (krim. asi nr 1-11-4611, t/l 6) • Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akti nr 27/ 27 kohaselt 22.01.2011 kell 19:00 leiti, et lähtudes kliinilisest pildist B.T esines narkootilise aine tarvitamise tunnused. (krim. asi nr 1-11-4611 t/l 8) • 22.01.2011 koostatud saatekirjast/kulude kalkulatsioonist nähtub, et B.T joobeseisundi tuvastamise kulud olid 60 eurot. (krim. asi nr 1-11-4611, t/l 9) • 22.01.2011 koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt B.T uriini analüüsi tulemusena ei tuvastatud joovet amfetamiinist, kanepist, kuigi kliiniliselt esinesid joobe tunnused (kahtlus GHB tarvitamisest). (krim. asi nr 1-11-4611, t/l 10) • 22.01.2011 koostatud saatelehest/laboratoorsest analüüsist nähtub, et 22.01.2011 kell 19:40 B.T uriini analüüsi tulemusena ei tuvastatud joovet amfetamiinist, kanepist. (t/l 11) • 22.01.2011 koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjast 162T/ uuringu tulemusest nähtuvalt B.T joobeseisundi tuvastamise kulud olid 78 eurot. B.T uriini proovist leiti GHB>200pg/ml, mis tähendab, et ta oli tõenäoliselt tarvitanud GHB-d. (t/l.12) • Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusest B.T joobeseisundi tuvastamise kulud kokku on 138 eurot. (krim. asi nr 1-11-4611, t/l 13) 3 • 23.01.2011 koostatud kahtlustatava B.T ülekuulamisprotokolli kohaselt ta ei tunnista ennast süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et juhtis 22.01.2011 mootorsõidukit VW PASSAT registreerimismärgiga xxx. Viimati tarvitas narkootilist ainet kanepit umbes 3-4 kuud tagasi. 22.01.2011 tarvitas B.T rahusteid, mis olid talle arsti poolt välja kirjutatud, nende nimetusi ta ei oska öelda. 22.01.2011 umbes kella 16.00 paiku alustas sõitu Tondi Selveri juurest ja tahtis sõita sealt koju. Auto sai ta töökaaslaselt Ragnar Laide´lt. Ragnar Laidel on volitus auto kasutamiseks. Küsis temalt auto kuna tahtis nädalavahetusel ära sõita. Sõpruse pst. ja A.H Tammsaare ristmikul, peatas sõiduki, oodates foori lubavat tuld. Pani silmad kinni ja jäi magama. Järgmisena mäletab seda, et kohale tuli politsei. Juhiluba oli kaasas. Politseiametnik andis talle korralduse puhuda indikaatorvahendisse, joovet ei tuvastatud. Seejärel viidi Wismari Haiglasse. Enne seda, kui ta sõiduki rooli läks tundis end natuke väsinuna, arvas, et on kaine. Kahetseb seda mis juhtus. Karistuse osas palub mitte võtta ära sõiduki juhtimise õigust, kuna teeb firma kulul Ckategooria juhiluba, kui temalt võetakse ära sõiduki juhtimise õigus, jääb töökohast ilma. (krim. asi nr 1-11-4611, t/l 22-24) 06.05.2011 episoodis: • 06.05.2011 koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja tšekist nähtuvalt 06.05.2011 kell 00:53/00:57 tõendusliku alkomeetri DGÄGER ALCOTEST 7110/ARAF0031 kasutamisel tuvastati B.T alkoholijoove 0,76 mg/l (alkoholijoove 0,83 mg/l laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l). (krim. asi nr 1-11-5753, t/l 2) • 06.05.2011 koostatud tunnistaja Margus T ülekuulamisprotokolli kohaselt tema, olles 06.05.2011 autopatrullis 3483 koos Renato V sai väljakutse A.H. Tammsaare teele. Sõites mõõda Linnu teed Mustamäe teel Sõpruse pst. suunas märkasid Mooni tänava ja Linnu tee ristmikul sõidukit Ford Escort XXX, mille juht esialgu tundus liiga väike. Autole lähemale jõudes nägi, et juht oli pool külili olevas asendis. Juhil oli seljas valge särk, lühikesed juuksed. Juht oli autos üksinda. Kui olid auto eest läbi sõitnud, siis millegipärast Ford hakkas kiiresti tagurdama. Otsustasid kontrollida kell 00.

1. Jõudes tagasi auto juurde nägi tunnistaja auto juurest vastu tulemas sama isikut, keda enne oli näinud Fordi roolis. Palus isikult dokumente ja autodokumente. Isik ütles, et dokumendid on autos. Tema püüdlused autosse pääseda taskus olevate võtmetega ei õnnestunud, kuna õiged võtmed olid visatud autokõrvale maha, Väidetavalt ei olnud ta sõitnud selle autoga ja auto omanik oli läinud auto juurest jala koju. Ühtki adekvaatset vastust autoomaniku kohta isik ei andnud, ei omaniku nime ega ka elukohta. Tänaval ei näinud nad ka ühtegi inimest liikumas. Juhatades isiku maha visatud võtmete juurde avanesid uksed ja said ka küsitud dokumendid. Panid isiku puhuma 00.35 ning tulemuseks said 0.73 mg/
2. Isikuks osutus B.T xxx. Auto jäi Mooni tn 88 juurde ning B.T toimetasid Lõuna politseijaoskonda, kus tõendusliku alkomeetriga said lõplikuks tulemuseks 0,76 mg/
3. (krim. asi nr 1-11-5753, t/l 6-7) • 06.05.2011 koostatud kahtlustatava B.T ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja kahetseb tehtut. 05.05.2011.a õhtul oli ta Tallinnas Linnu teel oma sõbra juures, kus tarvitasid alkoholi. B.T jõi õlut. Alkoholi tarvitas 06.05.2011 23.30-ni ja juhtima hakkamise vahele jäi u 1 h. 06.05.2011 kella 00.30 ajal hakkas juhtima sõbrale kuuluvat sõidukit Ford Escort, et see parkida sissesõidu tee eest ära natuke eemale. Tal ei olnud kavatsust sõidukit kuskile juhtida, tahtis vaid sõiduki sissesõidu tee eest ära parkida. Sõidukis oli üksinda ja oli plaan jääda oma sõbra juurde Linnu teele ööbima, mistõttu ei olnud tal mingit plaani sõidukit juhtima hakata. Politseinikud tulid, kui oli sõiduki juba jõudnud ära parkida. Politseinikud küsisid alguses dokumente, mis olid kaasas ja korras. Juhtimisõigus kahtlustataval puudub. Kohapeal teda pandi puhuma indikaatorvahendisse ja tuvastati alkoholijoove. Seejärel toimetati Rahumäe tee 6, kus ta puhus tõenduslikku alkomeetrisse ja tuvastati 0.76 mg/1 alkoholijoove. Oli alkoholijoobe tuvastamisega nõus ja ekspertiisi ei soovinud. Sõiduk Ford Escort jäi Linnu tee maja juurde ja seda kuskile ei toimetatud. 2008 määratud üldkasuliku töö on kõik ära teinud. Palub kohtult leebemat karistust ja palub mitte mõista reaalselt vangistust. Ta on nõus tegema üldkasulikku tööd. Palub arvestada seda, et tal ei olnud plaanis sõidukit minna juhtima, vaid tahtis selle vaid ära parkida mõni meeter eemale. (krim. asi nr 1-11-5753, t/l 15-17) 4 • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 25,67 krooni. (krim. asi nr 1-11-5753, t/l 20) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel B.T kahtlustatavana antud ütlusi, tunnistajate Nikita P`i ja Margus T ütlusi, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, tšekki, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akti, saatekirja/kulude kalkulatsiooni, joobeseisundi tuvastamise saatekirja, saatelehte/laboratoorset analüüsi, joobeseisundi tuvastamise saatekirja/uuringu tulemust, kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrust, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava B.T käitumine kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 22.01.2011 kella 19:10 ajal B.T juhtis mootorsõidukit VW Passat registreerimismärgiga XXX narkojoobe seisundis. LS § 20 sätestab sõiduki juhtimise keelu ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või juht olla narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt tuvastati süüdistataval 22.01.2011 organismis GHB sisaldus. Arvestades, et nimetatud aine kuulub narkootiliste ainete nimekirja asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava poolt

§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemine tõendamist leidnud.

Kohus asub seisukohale, et süüdistatava väide selle kohta, et ta tarvitas pelgalt arsti ettekirjutusel väljastatud ravimeid, ei saa vastata tõele, kuivõrd arstil puudub võimalus GHBd retsepti alusel välja kirjutada, sest tegemist ei ole retseptiravimiga. Peale selle, isegi juhul kui süüdistatav oleks tarvitanud arsti ettekirjutusel rahusteid, oleks tegemist psühhotroopse aine tarvitamisega, mille tarvitamisest tekkinud seisundis on sõiduki juhtimine samuti keelatud ning selline käitumine oleks kvalifitseeritav

§ 424ettenähtud kuriteona.

Samuti juhtis B.T 06.05.2011 kella 00:35 ajal mootorsõidukit Ford Escort registreerimismärgiga xxx alkoholijoobe seisundis (alkoholijoove 0,83 mg/l laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l, lõplik tulemus 0,76 mg/l) ning ajal, mil temalt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud. LS § 20 sätestab sõiduki juhtimise keelu ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või juht olla joobeseisundis. Vastavalt sama paragrahvi 3¹ sätetele loetakse juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt tuvastati süüdistatava ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0,76 milligrammi alkoholi. Arvestades taolisi asjaolusid, asub kohus seisukohale, et süüdistatav on sõidukit juhtides olnud alkoholijoobes, millega on rikkunud LS § 20 lg 3 sätestatud sõiduki juhtimise keeldu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll kohtueelsel menetlusel ja kohtuistungil kahetsust avaldanud, kuid süüdistatavale inkrimineeritavate tegude iseloom ja regulaarsus viitab objektiivselt kahetsuse puudumisele ja kavatsetusega toimepandud süütegudele.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud kriminaalkorras 4 korda sh 3 korda on teda karistatud

§ 424järgi.

Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud rahalise karistusega, temale on mõistetud samalaadse kuriteo toimepanemise eest ka vangistus, mis jäeti tingimisi kohaldamata ning katseajal toime pandud kuriteo toimepanemise eest mõistetud 5 liitkaristus on asendatud üldkasuliku tööga. Seega on süüdistatava peal ära proovitud kõik seaduses sätestatud ja süüdlast säästvad mõjutusvahendid. Sellele vaatamata on süüdistatav toime pannud kaks uut samalaadset kuritegu ja samal ajal ka samalaadse väärteo. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatava suhtes kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud oodatud tulemust ega ole sundinud teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemist ja süüdistatav jätkab järjekindlalt samalaadsete süütegude toimepanemist. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatav temale määratud rahatrahvid ära tasunud ja jätkuvalt toime pannud uusi süütegusid. Seega rahaline mõjutamine ei ole oma eesmärki saavutanud mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine ka välistatud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et tuleb loobuda senistest juba äraproovitud ja kasutuks osutunud mõjutusvahendite kasutamisest ning süüdistatavale tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus, mis kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul arvestab kohus, et esimeses episoodis tuvastati süüdistatava organismis väikeses koguses GHB, kuigi tegemist on ainega, mis teadupärast kiiresti organismist väljub ning teises episoodis tuvastati süüdistataval alkoholijoove määras, mis on

§ 424ettenähtud vastutust tingiva määra alammäär.

Arvestades nimetatud asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur, mistõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Inkrimineeritava teo eest võib kohus

§ 50lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis

§ 50lg 2 kohaselt välistaks sellise lisakaristuse kohaldamist.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat samalaadsete kuritegude ja väärtegude toimepanemise eest karistatud ka lisakaristusega ning temalt on juhtimisõigust korduvalt ära võetud. Sellisele kogemusele vaatamata pani süüdistatav toime uued

§ 424

ettenähtud kuriteod, seejuures ühe neist ajal, mil esimese kuriteo osas oli kriminaalasi kohtusse saadetud. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav on sõiduki juhina liikluses ohtlik, mida süüdistatav on aastate jooksul suutnud korduvalt tõestada ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada pikemaks ajaks. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul sõidukit joobes juhtinud isikult juhtimisõigus ära võtta ning vaid erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Menetletavas kriminaalasjas aga selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks, tuvastatud ei ole. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes lisakaristust. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus sellest, et süüdistatava suhtes on juba varem korduvalt lisakaristust kohaldatud, kuid lühiajaline lisakaristuse tähtaeg ei ole süüdistatava suhtes oodatud mõju avaldanud. Peale selle pani süüdistatav temale inkrimineeritud tegudest ühe toime ajal, mil temalt oli juhtimisõigus lisakaristusena samalaadse väärteo toimepanemise eest ära võetud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada oluliselt pikemat lisakaristust. Seejuures peab kohus vajalikuks pöörata tähelepanu karistuste võrdlevale raskusele ning leiab, et kuivõrd väiksema joobeastme tuvastamisel on võimalik väärteomenetluses lisakaristusena kohaldada kuni 9 kuulist juhtimisõiguse äravõtmist, siis ohtlikuma teo toimepanemise eest ei saa määrata kergemat lisakaristust, kuivõrd sellisel juhul tekiks olukord, et raskema süüteo toimepanemine kergendaks süüdlase olukorda, eriti veel juhul kui süüdlane paneb toime mitu samalaadset kuritegu. Seetõttu peab kohus vajalikuks mõista lisakaristuse määras, mis ületab samalaadse väärteo toimepanemise eest määratava lisakaristuse määra. Märt Toming kohtunik 6