lg 2 p 9 järgi; Lühimenetlus Prokurör Mari Nettan Süüdistatav S.L ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: L OÜ, elukoht: XXX, Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 17.03.2011, kahtlustatavana kinni peetud 16.03.2011 kuni 17.03.2011 Varasem karistatus: 1. Tartu Maakohtu 10.05.2006 otsusega
lg 2 järgi vangistus 3 kuud
2. Harju Maakohtu 10.03.2011 otsusega
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 1 kuu
Katseaja lõppemise kuupäev 09.09.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada S.L-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva. 3.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.03.2011 kuni 17.03.2011 so 2 päeva, lugedes ärakandmisele 1 kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva. 4.
lg 2 ja 74 lg 5 alusel, liites mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale karistusele, so vangistusele 1 kuu ja 8 päeva eelmise, so Harju Maakohtu 18.03.2011 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, so vangistus 28 päeva täies ulatuses, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud ja 6 (kuus) päeva. 5.
lg 1 ja § 74 lg 5 alusel asendada S.L-ile mõistetud ja ärakandmata liitkaristus, so tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud ja 6 (kuus) päeva, so 66 (kuuskümmend kuus) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, so kokku üldkasuliku tööga 132 (ükssada kolmkümmend kaks) tundi. 6.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 10 (kümme) kuu pikkune tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 7.
lg 4 alusel kohustada S.L üldkasuliku töö tegemise ajal, so 10 kuu vältel järgima
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, telefon: 6 127 758). 8.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada S.L järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas XXX, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 9 alusel, uuesti 16.03.2011 kella 14.28 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil K.Kärberi 42 Tallinnas asuvast kauplusest Säästumarket pudeli viina Beloff maksumusega 4,20 eurot, peitis viinapudeli kaupluse müügisaalis endale jope taskusse ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. S.L peeti tund aega hiljem samas kaupluses turvatöötaja poolt kinni. Seega S.L pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, so
Kohtuistungil süüdistatav S.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 16.03.2011 koostatud Rimi Eesti Food AS avaldusest nähtuvalt 16.03.2011 kell 14.28 Säästumarketis Kärberi 42 Tallinnas varastati 1 pudel viina Beloff, 0,5 l, 40o maksumus 4,20 €. (t/l 2) • 17.03.2011 Rimi Eesti Food AS esindaja Elena Drobnaya ülekuulamise protokollist nähtuvalt 16.03.2011 kell 14:28 aadressil K.Kärberi 42 Tallinnas, viibides kaupluses Säästumarket tundmatu meesterahvas varastas kaupa summas 4,20 €, võttes pudeli viina Beloff ja lahkus kauplusest kauba eest tasumata. Rimi Eesti Food AS soovib esitada tsiviilhagi selles ulatuses. ( t/l 4, 5) • Rimi Eesti Food AS volikiri nr 58-11, mille kohaselt volitab äriühing Kärberi Säästumarketi kaupluse juhatajat ED äriühingu nimel volitajat esindama. (t/l 7) • 16.03.2011 ja 18.03.2011 koostatud tunnistaja AA ülekuulamisprotokollide kohaselt 16.03.2011 kell 12.27 võttis meesterahvas pooleliitrise viina Beloff hinnaga 4,20 eurot ja liikus müügisaalis ringi, peatus riiulite vahekäigus ja väljus ilma viinata. Ületas kassaliini kell 12.28, kuid kinni pidada ei jõudnud. Tund hiljem tuli mees tagasi, pidas mehe kinni. Riiulite vahekäigu kontrollimisel viina ei leitud. Varasemal ülekuulamisel ütles vale aja, tegelikkuses oli see kell 14.
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 kuu, millest loeti kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 04.02.2011 kuni 05.02.2011 ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 28 päeva vangistust, milline jäeti
(t/l 37-38) • Wismari Haigla AS 13.04.2011 teatis, mille kohaselt on S.L jäetud ambulatoorse järelevalve alla. (t/l 54) • Sotsiaalkindlustuse andmebaasi väljatrükk, mille kohaselt on S.L alates 06.04.2011 töötav isik töölepingu alusel OÜs L. (t/l 55) • Harju Kriminaalhooldusosakonna teatis, mille kohaselt on S.L asunud täitma temale kohtuotsusega pandud kohustusi: seisuga 25.04.2011 uusi rikkumisi seoses alkoholi tarvitamisega fikseeritud ei ole, alates 21.03.2011 töötab OÜs L operaatorina, on asunud ravile Wismari Haiglas. (t/l 62) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava S.L süüd tunnistavaid ütlusi, Rimi Eesti Food AS avaldust, tunnistaja AA ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, Harju Maakohtu 10.03.2011 otsust, süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava S.L käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli S.L temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes oli eelnevalt vähem kui aasta jooksul toime pannud rea
lg 1 sätestatud väärtegusid ja keda oli vahetult süüteo toimepanemisele eelnevalt karistatud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt uuesti 16.03.2011 kella 14:27 ajal võttis S.L Kärberi 42 Tallinnas asuvast kauplusest Säästumarket pudeli viina Beloff maksumusega 4,20 eurot, peitis selle endale jope taskusse ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Sellest teeb kohus järelduse, et legaalse sissetuleku puudumisel, mida tõendavad ka kriminaalasjas kogutud tõendid, hankis süüdistatav elatusvahendeid varavastaste süütegude toimepanemisega ning selline käitumine oli süüdistataval muutunud elulaadiks ja elatusvahendite saamise viisiks ning sellist käitumist tuleb hinnata varguse toimepanemisena süstemaatiliselt. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll kohtueelsel menetlusel ka kohtulikul uurimisel avaldanud kahetsust, kuid kohus ei pea võimalikuks seda kahetsusavaldust arvestada siirana. Süüdistatava süstemaatiline varavastaste süütegude toimepanemine näitab süüdistatava senist elulaadi ja teo toimepanemist kavatsetult ning sihikindlalt kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks, mistõttu objektiivne süüdistatava käitumine viitab kahetsuse puudumisele. Kohtuistungil avaldatud kahetsus on tingitud sellest, et süüdistatav on aru saanud mitte sellest, et tegu on õigusvastase käitumisega, vaid sellest, et sell toimepanemisega võivad tema suhtes kaasneda negatiivsed tagajärjed. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku 4 andmetel puudus süüdistataval kaks kuud tagasi alaline sissetulek, millele viitas ka varavastaste süütegude toimepanemine. Samas on käesolevaks ajaks süüdistataval sissetulek ning ta on asunud täitma eelmise otsusega temale pandud kohustusi. Seega võiks karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval on tekkinud sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Samas on süüdistatava sissetulek olnud lühiajaline ning tal on vaja tasuda nii eelmise kohtuotsusega kui ka käesoleva kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud, mistõttu on kohtu arvates rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes siiski välistatud, kuivõrd tal puuduvad pikema aja vältel sellised rahalised vahendid, mis võimaldaks kõiki temal lasuvaid rahalisi kohustusi täita. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras kuriteo toimepanemise eest varem 2 korral. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemisega tekitati varaline kahju mis on üpris väike, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on aga süüdistatav temale inkrimineeritud süüteo toime pannud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, mistõttu tuleb mõista liitkaristus
lg 2 ja § 74 lg 5 sätete alusel, liites käesoleva otsusega mõistetavale karistusele eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse täies ulatuses. Samas leidub kriminaaltoimuks tõendeid selle kohta, et süüdistatav on kriminaalhooldusele allutatud aja jooksul asunud täitma temale pandud kohustusi ning kriminaalhooldaja andmetel ei ole süüdistatav pannud toime ka uusi õigusrikkumisi. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatav on oma ellusuhtumist muutnud ning asunud tööle. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et mõistetava liitkaristuse reaalne täitmisele pööramine ei ole otstarbekas, kuivõrd vähendaks süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid pärast järjekordset töö kaotust. Seetõttu peab kohus, arvestades ka süüdistatava antud nõusolekut, võimalikuks asendada süüdistatavale mõistetav liitkaristus üldkasuliku tööga, millega kaasneb ka kriminaalhooldaja järelevalve, mis annaks süüdistatavale tuge oma elukorralduses muutuste tegemisel, lootuses, et asenduskaristus suudab sundida süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kohtueelsel menetlusel on Rimi Eesti Food AS esitanud tsiviilhagi 4,20 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud kauba hinda. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuulunud kauba varastas süüdistatav, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 4,20 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista S.L-ilt Rimi Eesti Food AS kasuks. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.