lg-st 2 määrata, et Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna 09.03.2011.a. otsusega väärteoasjas nr 2860,10,003757 R.V-le
lg 1 alusel määratud rahatrahv 95 (üheksakümmend viis ) eurot ja 87 senti (1500 krooni) kuulub tasumisele ositi, kümne kuu jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest igakuuliselt vähemalt 9,58 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest.. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuvälise menetleja otsuste sisu Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna Võru kosntaablijaoskonna piirkonnavanema 09.03.2011.a. otsusega väärteoasjas nr 2860,10,003757 karistati R.V
kella 16 paiku xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx koos R. K. , M. R. ja K. K. võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära S. E. kuuluvad kaks malmvanni koguväärtusega 1000 krooni ( 63,91) eurot, 25 trahviühiku suuruse s.o 1500 kroonise ( 95,87 eurot) rahatrahviga. Menetlusaluse isiku kaebuse sisu R.V esitas Tartu Maakohtule 25.märtsil 2011.a. kaebuse, milles ei vaidle vastu tema poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemisele, kuid leiab, et kuna teda on karistatud kahe väärteo toimepanemises s.o ka väärteoasjas nr 2860,10,003758, siis leiab ta , et kohtuväline menetleja oleks võinud teha ühe otsuse, kuna tegemist oli jätkuva tegevusega. On väärteomenetluse käigus oma tegu kahetsenud ja avaldanud soovi solidaarselt kaaslastega kahju hüvitada, mida oleks võinud võtta karistuse määramisel arvesse kergendava asjaoluna. Kahju hüvitamine on viibinud vaid selle tõttu, et hetkel ei oma töökohta ega kindlat sissetulekut ning soovib esmajärjekorras tasuda rahatrahvi. Kehtivaid karistusi ei ole ja varavastase väärteo pani toime esmakordselt, mida oleks tulnud karistuse määramisel arvesse võtta. Kuna puudub töökoht ja sissetulek ning on vanemate ülalpidamisel palub kaebuse esitaja, et kohus vähendaks kohtuvälise menetleja otsusega määratud trahvi suurust ja võimaldaks tasuda rahatrahvi maksegraafiku alusel ositi. Kaitsja osalemist menetluses ja kohtuistungist osa võtta kaebuse esitaja ei soovi ning palub, et kohus lahendaks kaebuse kirjalikus menetluses Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Kohtuväline menetleja, kellele Tartu Maakohtu poolt kaebus edastati, on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja on seisukohal, et otsus on tehtud menetleja siseveendumuse alusel, lähtudes
Puhtsüdamliku kahetsuse kohta ei ole väärteoasja menetlusdokumentides ühtegi märget, samuti ei asunud menetlusalune isik kahju hüvitama, kuigi teo toimepanemisest otsuse tegemiseni oli üle kolme kuu, millest järeldub, et kahju hüvitamise lubadus on olnud deklaratiivne. Rahatrahv on kohtuvälise menetleja poolt määratud alla 1/10 seadusega ettemähtud karistusmäärast. V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Vastavalt V™S § 123 lg-s 2 sätestatule maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Ühtlasi kontrollib kohus, kas väärteoasja menetlemisel on järgitud menetlusõigust. Kohus leiab, et R.V süü 29.11.2010.a. kella 16 paiku xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx S. E. kuuluvad kaks malmvanni koguväärtusega 1000 krooni ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtmises koos R. K. , M. R. ja K. K. on tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega selles, et koos sõpradega tuli novembri lõpus 2010 idee otsida vanametalli, et raha 2
lg 1 järgi , mis näeb vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu.
lg 2 kohaselt sama paragrahvi lg 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Teo toimepanemise ajal 2010.a. novembris kehtinud
lg 2 kohaselt oli miinimumpäevamäära suurus 50 krooni.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R.V vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et vastavalt nähtuvalt väärteoasja materjalidest R.V ei ole avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud teo üle,
lg 1 p 2 kohaselt loetakse kergendavaks asjaoluks kahju vabatahtlik hüvitamine, mitte kahju hüvitamise lubamist. R.V süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et süüteoga põhjustatud kahju arvestades jääb toimepandud süütegu väga napilt väärteo piiridesse. Ka märgib kohus, et kui R.V pani sama tahtlusega, ehk jätkuvalt toime veel ühe malmvanni ära võtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nagu ta oma kaebuses märgib, tuleks tema poolt toimepandu kvalifitseerida kuriteona
Kohus ei pea põhjendatuks kaebust menetledes raskendada menetlusaluse isiku olukorda.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut või arest. R.V on karistatud 25 trahviühiku suuruse rahatrahviga, mis on vähem kui kümnendik karistusmäärast. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades puudub R.V-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse vähendamiseks alus. Kohus rahuldab R.V kaebuse osaliselt ja võttes arvesse asjaolu, et R.V puudub sissetulek, juhindudes
lg-s 2 sätestatust võimaldab tal tasuda kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi ositi, kümne kuu jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest. Kersti Vosman Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.