4-11-398/24

Väärteoasi nr 4-11-398 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 23.novembril 2011 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-11-398 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Väärteoasja arutamise aeg Piret Juuse juuresolekul Leonora Nõmmik L.J kaebus Ida Prefektuuri 06.01.2011 otsusele väärteoasjas nr 2440,10,010912, millega temale Liiklusseaduse §74´33 alusel määrati rahatrahv 15 trahviühikut so 60 EUR. 21.10.ja 17.11.2011 avalikul kohtuistungil Ida Prefektuuri esindajad Meelis Kaev ja Asja Malahhova Kaebuse esitaja L.J, isikukood xxx, elukoht xxx Juhindudes V™S § 132, § 134, § 135, kohus OTSUSTAS: Istungil osalenud isikud Rahuldada osaliselt L.J kaebus ning muuta Ida Prefektuuri 06.01.2011 otsus väärteoasjas nr 2440,10,010912, 33 millega L.J-ile Liiklusseaduse § 74 alusel määrati 1 karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut s.o 60 eurot, raskendamata menetlusaluse isiku seisukorda ja teha uus otsus. L.J süüdi tunnistada väärteo toimepanemises 33 Liiklusseaduse § 74 ja Liiklusseaduse § 74 35 lg 1 sätete rikkumises 17.12.2010.a. ja vastavalt KarS § 63 lg 1 mõista temale karistuseks rahatrahv 8 trahviühikut s.o 32 eurot( 500, 69 krooni). Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr.10220034796011 SEB pangas või arvele nr. 221023778606 Swedbank`s, märkides viitenumbri 10220115002789 ja selgituse “ L.J 4-11-389 rahatrahv“. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on Viru Maakohtu Jõhvi Kohtumaja kantseleis kättesaadav tutvumiseks 13.12.2011 kell 10.

1. L.J esitas Viru maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri otsusele väärteoasjas nr 2440,10,010912, millega temale Liiklusseaduse §74´33 alusel määrati rahatrahv 15 trahviühikut s.o 60 EUR. Kaebuse esitaja palub kohtul tugineda esitatud kaebusele ja tühistada väärteoasjas tehtud otsus. Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis kohus, et 17.12.2010 pani mootorsõiduki juht L.J toime Liikluseeskirja § 190 rikkumise: §
2. Sõitjate-või veoseveo nõuete rikkumine Veos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks looduskeskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust. Näiteks ei tohi veos lohiseda, olla kukkumisohus, kukkuda teele, tekitada tolmu või liigset müra. 2 Kohtuistungil uuritud tõenditega s.o menetlusaluse isiku ja L.J ütlustega on tõendatud, et politseiametniku nõudmisel ta ei leidnud oma autost nõutud liiklusvahendi registreerimisdokumente. Tunnistaja A.J. ütlustega on tõendatud, et L.J juhtimisel ja kõrvalistuja kaasreisijana A. J. sõitsid välja parklast sõiduautol xxx xxx, mille haagisel Tiki Treiler oli paigutatud ehitusjäätmed ja prügi prügilasse viimiseks. L.J ei leidnud autost dokumente kui politseiametnik küsis ja edasi sõita võis ilma järelhaagiseta. Tagasi parklasse oli vaja sõita umbes 250 meetrit. Eelnimetatud ütlustega seondub tõendite kogumis ka väärteotoimiku lk.21 ja 22 esitatud 4 fototabelit, millega on tõendatud, et üle haagise ääre ulatuvad kotid ehitusmaterjali tükkidega on lahtise kotisuuga. Avatud kotidest on otsapidi väljas ehitusmaterjalide tükid ja kotisuud ei ole nööriga kinni seotud, mis välistaks sõiduki liikumisel ehitusmaterjali paiskumise koormast välja sõiduteele ja sel viisil võimalikku tagapool liiklejat ohustada. Ehitusmaterjali kotid paiknevad treileri kastis ja ületavad kõrguses üle treileri äärte, on nööridega või kattematerjaliga haagise külge kinnitamata, välistamaks kergemate kottide paiskumise üle madalaäärelise treileri teele, mis ohustaks teisi liiklejaid. Seega eelkirjeldatud ja tõenditega tõendatud viisil ehitusprügi lahtistes ja kinnitamata kottides üle sõiduauto treileri ääre paigutanuna moodustab LE 190 sättes kajastatud rikkumise - on õigesti kvalifitseeritud rikkumise toimepanemise ajal kehtivas redaktsioonis LS 7433 järgi s.o mootorsõidukijuhi poolt veoseveo nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Eelnimetatud rikkumise tuvastasid ka politseiametnikud P. R. ja M. K., kelle ütlustega on tõendatud väärteo toimepanemise asjaolud liikluses. Tunnistajaid on enne ütluste andmist hoiatatud kriminaalvastutusega teadvalt valeütluste andmise eest. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ütluste mittevastavuses tegelikkusele. Tunnistaja M. K. ütlustega on tõendatud, et ta vormistas väärteomaterjalid ja koostas väärteoprotokolli, kuna Estonia pst nr. 6 juures liikles parklast välja sõiduauto, mille treileri koorem ulatus kõrgemale kui treileri äär, koorem oli kinnitamata nööridega ja katmata 3 viisil, mil sõidu ajal koormast väljapaiskuvad esemed võisid liikluses tekitada ohuolukorra ja juht ei nõustunud rikkumisega. Juhil ei olnud esitada sõiduki ja treileri registreerimistunnistust. Tunnistaja, kohtuvälise menetleja P. R. ütlustega on tõendatud, et Estonia puiesteel sõitis järelkäruga auto eraldusribaga eraldatud sõidurajal politseiautole vastu s.o vastassuunas. Teostades liiklusjärelevalvet jälgis tunnistaja liiklejat, parklast väljasõitvat sõidukit järelkäruga, et veenduda koorma kinnikaetuses ja nööridega kinnitamises. Politseiauto keeras tagasipööret võimaldavas kohas tagasi ja jõudis nööridega kinnitamata ja katmata koormaga järelkäruga sõidukile järele. Tunnistajal ei olnud võimalik peatada parkas L.J sõidukit, sest sel juhul pidanuks tunnistaja sõitma vastassuunda ja tekitama liiklusohu teistele liiklejatele. Politseinikud peatasid L.J juhitava sõiduauto järelhaagisega Estonia pst-l. Tunnistaja pildistas järelkärul kinnikatmata ja avatud kotte ehitusprahiga. Tunnistaja selgitas, et L.J ei esitanud sõiduki registreerimisdokumente. Kohus hindab tõepäraseks P.R. ütlused, mis seonduvad tunnistaja M.K. ütlustega selles, et politseiametnikud ei saanud takistada L.J väljasõitu parklast, kuna nad liiklesid vastassuunas ja tagasipöörde tegemise kohast L.J-ini jõudmiseni oli viimatinimetatu juba parklast välja sõitnud. Politseiametnikud selgitasid, et aeglustasid oma sõiduki kiirust, et veenduda, kas L.J sõiduki järelkäru koorem on kinnitatud nööridega ja ei ole ohtlik tema sõiduki taga liiklejatele. Liikluseeskirja § 70 p3 sätete rikkumine on väärteoasjas eelnimetatud kogutud tõenditega tuvastatud ja L.J-ile õigesti kvalifitseeritud LS § 7435 lg 1 järgi, mis näeb ette rahatrahvi määramise kuni 50 trahviühikut. §
3. Mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt: 1) juhtimisõigust tõendava dokumendi; 2) [Kehtetu – RT I 2010, 16, 85 – jõust. 25.04.2010] 4 3) sõiduki registreerimistunnistuse; Kohus leidis, et Ida Prefektuuri kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud Liikluseeskirja sätete rikkumised, mille pani toime Ilja L.J. Kohtuväline menetleja on õigesti arvestanud karistuse mõistmisel KarS 63 lg 1 sätteid ja määranud mitme eri süüteokoosseisu toimepanemise korral ühe karistuse seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. L.J ei nõustunud tuvastatud rikkumisega ja jäi kaebuses toodud seisukohale. Kohus leidis, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurust on põhjendatud alus vähendada, kuna L.J jõudis liikluses osaleda veelgi vähema teekonna pikkuselt kui peale politsei poolt kinnipidamise järgne teekond (ca 250 meetrit ) eraldusribaga tänaval tagasipööret võimaldava koha kaudu parklasse tagasi sõita. Liikluses ohtlik rikkumine sai ära hoitud politseiametnike sekkumise tulemusega, mistõttu on ka L.J-ile otstarbekas vähendada kohtuvälise menetleja määratud trahvimäära suurust 8 trahviühikuni s.o 32 eurot. Kohtunik Loretta Pikma 5