KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 02.detsembril 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1- 11-12175 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo

§ 175

, § 179 alusel välja mõista Z.E-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 417.03 eurot ekspertiisitasu joobeseisundi tuvastamise eest summa 26.00 eurot tasu õigusabi osutamise eest 38.35 eurot kaitsjale toimiku koopia tegemise kulud 0.45 eurot

§ 180

lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Z.E 1 – 11 – 12175, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. KURITEO ASJAOLUD JA KVALIFIKATSIOON Z.E süüdistatakse selles, et tema juhtis 11.06.2011.a. kella 00:25 ajal Tallinnas, Linda tänaval mootorsõidukit Mercedes-Benz, registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakti nr. 1323T kohaselt uuritaval Z.E on uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 1,60 milligrammi, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g). Sellega rikkus Z.E Liiklusseaduse § 20 lg 3 (peale

1. juulit 2011.a. kehtivas Liiklusseaduses § 69 lg 1) /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 (peale
2. juulit 2011.a. kehtivas Liiklusseaduses § 69 lg 4 p 1) /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Oma tegevusega pani Z.E toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KURITEOGA TEKITATUD KAHJU LAAD JA SUURUS Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud. TÕENDID • Joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 1323T (millest nähtub süüdistataval uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus) /t.l. 6/; 2 • • Tunnistaja AM ülekuulamise protokoll (selle kohta, et süüdistatav juhtis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit) /t.l. 12/; Kahtlustatava Z.E ülekuulamise protokoll (selle kohta, kuidas ta tarvitas alkoholi, seejärel juhtis mootorsõidukit süüdistuses märgitud ajal ja kohas ning peeti kinni) /t.l. 16-17/. Iseloomustav materjal: Karistusregistri väljavõte /tl 19/; Juhiloa andmete väljatrükk (millest nähtub juhtimisõiguse puudumine süüdistataval) /tl 22/; Teatis keskmise päevasissetuleku kohta /tl 24/. SÜÜDISTATAVALE MÕISTETAVA KARISTUSE MOTIIVID Prokurör pidas võimalikuks Z.E karistamist toimepandud kuriteo eest KarS § 424 järgi rahalise karistusega summas 672 eurot (so 210 miinimumpäevamäära), võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, kahtlustatava isikut, tema käitumist enne ning peale käsitletavat kuritegu, süü suurust, samuti arvestades asjaolu, et Z.E on varem karistamata isik ning tal on olemas kindel töökoht. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub prokuröri ettepanekuga. KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga KarS § 4 lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Tõendamiseseme asjaolud on selged. Taotletud karistus vastab Z.E süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Z.E on varem kriminaalkorras karistamata, samuti väärteokorras karistamata ning seega oma käitumisega on ta siiani näidanud, et tegemist on seaduskuuleka kodanikuga. Ta on oma süüd tunnistanud ja arusaanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Z.E on kindel elu- ja töökoht. Võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, samuti seda, et süüdistav töötab, samuti asjaolu, et süüdistatav on taolise süüteo toime pannud esmakordselt, peab kohus põhjendatuks rahalise karistuse määramist süüdistusaktis toodud ulatuses, s.o. summas 672 eurot.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas

§ 180

lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna süüdistataval tuleb tasuda ka rahaline karistus, mistõttu võib kõikide rahaliste kohustuste korraga täitmine osutuda raskendatuks. Tõkendina on kohaldatud elukohast lahkumise keeldu, mille täitmist ei ole võimalik reaalselt kontrollida, kuna isik elab Inglismaal, seega tõkendi vajadus puudub ning tõkend kuulub tühistamisele otsuse jõustumisel. Kohus juhindub

§-st 253 p1 ja 254. Aulike Salo Kohtunik 3