lg 3 alusel mitte vabastada V.E talle 14.09.2011.a Tartu Maakohtu, Viljandi kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-10056 karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale ja elektroonselt prokurörile ning allkirja vastu V.E-le. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 ASJAOLUD V.E on kriminaalkorras karistatud 5-l korral. Käesoleval ajal kannab V.E vangistuses karistust 14.09.2011.a Tartu Maakohtu, Viljandi kohtumaja süüdimõistva kohtuotsuse alusel. 14.09.2011.a Tartu Maakohtu, Viljandi kohtumaja kohtuotsusega karistati V.E
lg 2 p 1 järgi 2 kuu vangistusega.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses 22.-24.08.2011 viibitud 3 päeva, karistusest jäi kanda 1 kuu 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati 1 kuud 27 päeva vangistust V.E-le 18.02.2010.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kokkuleppemenetluses
järgi
lg 2 alusel (
järgi) karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 3 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks V.E-le mõisteti 7 kuud vangistust. 7 kuu vangistuse kandmise alguseks on 14.10.2011.a. V.E on karistusest ära kandnud
lg 1 punktis 2 märgitud 1/2 karistusajast ja enam kui kuus kuud vangistus.
lg 1 punktis 2 sätestatu kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole karistusajast ja mitte vähem kui 6 kuud vangistust.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära V.E ja tutvunud prokuröri 19.04.2012.a elektroonselt kohtule esitatud arvamusega, on seisukohal, et V.E ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 20.04.2012.a kohtuistungil avaldas V.E, et ei soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. V.E soovib vanglas enda karistuse lõpuni ära kanda. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on V.E tähtaegselt vangistusest vabanemise ajaks märgitud 14.05.2012.a. Selleni on jäänud aega vähem kui kuu. Käesolevalt tehtav määrus saab kõige varasemalt jõustuda 10 päeva möödudes. Kohus aktsepteerib kinnipeetava soovi vangistuses enda karistuse lõpuni ärakandmiseks ja V.E vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ei vabasta. V.E pani kuriteod, milliste eest hetkel karistust kannab, toime kriminaalhooldusel olles. Kriminaalhooldus ei ole osutunud V.E suhtes tõhusaks meetmeks. Käesolevalt puudub V.E vabaduses ka kindel elukoht. Kindla elukoha puudumine välistab V.E vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise, kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli 2 3 kohaldamise üheks vältimatuks eelduseks on hooldusalusel vabaduses kindla elukoha olemasolu. Ilma katseajata ja kriminaalhoolduse ja kontrollnõuete kohaldamiseta ei ole seadusest tulenevalt isikut võimalik tingimisi ennetähtaegselt käesoleval juhul vabastada. Vangistuse ajast on V.E kehtivad distsiplinaarkaristused ning karistusaja lühidusest tulenevalt ei ole V.E vangistuse ajal osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. V.E vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks põhjendatud alused puuduvad. Heli Sillaots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.