Obsah (4)

§ 127§ 42§ 224§ 242

4-12-1164 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2012. a Tallinn Väärteoasja number 4-12-1164 (2230,12,005677) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tš

§ 127

sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav selle tegemisest, so alates 23.04.

1. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 04.03.2012 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr 20120304379301 selles, et samal päeval kella 21.25 ajal Tallinna Ringtee
2. kilomeetril Rae vallas Harjumaal suunaga Tallinn-Narva tee poole I.G juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus motte väiksem kui 0,69 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,74 mg/l +/- 0,05 mg/l. Samuti juhtis mootorsõidukit, millel sõidu ajal, hea nähtavuse tingimustes põlesid esimesed udutuled koos lähituledega. Menetlusalune isik pani toime LS § 69 lg 5 ja § 42 lg 1 sätestatud nõuete rikkumised ja LS § 224 lg 2 ning § 242 lg 1 ettenähtud väärteod. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et tunnistab oma süüd. Seisund selline, arvas, et alkohol on organismist juba väljunud. Kuskil 15 tundi oli möödunud viimasest alkoholi tarvitamisest. Oli tarvitanud kuskil 0,33 l pipraviina. Ei tarvita alkoholi tihti, ei tea täpselt alkoholi marke. Enne juhtima asumist ennast ei kontrollinud, alkomeetrit ei ole muretsenud, rohkem alkoholi ei tarvita. Küsitud karistuse osas võiks lisakaristus olla lühemaajalisem. Töö on seotud juhtimisõigusega, peale selle on ka väike laps. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikut on samalaadsete süütegude toimepanemise eest karistatud nii väärteokorras kui kriminaalkorras. Seekord tuvastati rikkumine väärteomenetluse mõttes maksimaalmääras. Varasemad trahvid on maksmata, mistõttu tuleks karistada arestiga 15 päeva ja juhtimisõigus ära võtta lisakaristusena 10 kuuks. Kohus, kontrollinud väärteoasja kirjalikke materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies ulatuses. Väärteoasja materjalide kohaselt on 04.03.2012 koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastatud menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus ajavahemikul kella 21.45 kuni 21.51 kahe puhumisega alkoholisisaldus 0,76 ja 0,74 milligrammi alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Kuivõrd mõõtmisel kasutati taadeldud alkomeetrit, mida kasutas pädev mõõtja, järgides mõõtemetoodikat, siis on mõõtetulemus Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt jägitav ja sama seaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt aluseks väärteomenetluses karistuse mõistmisel. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani toime LS § 69 lg 5 nõuete rikkumise ja LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Peale selle tuvastati, et menetlusaluse isiku juhitud sõidukil põlesid hea nähtavuse korral esimesed udutuled koos lähituledega.

§ 42

lg 1 sätetele võivad eesmised udutuled põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. Väärteoasja materjalidest ei ilmne, et 04.03.2012 kell 21.25 oleks olnud ilm sajune või sellest tingitult olnuks nähtavus halb. Asjaolu, et menetlusaluse isiku nägemine oli halvenenud tarvitatud alkoholi mõju tõttu ei oli LS § 42 lg 1 nõuete täitmist välistavaks asjaoluks. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 42 lg 1 nõudeid ja pani sellega toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohus asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumine on väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärteona.

§ 224

lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. 2

§ 242

lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puuduvad muud väärteokoosseisud, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt puudub menetlusalusel isikul alaline ja legaalne sissetulek ning viimaste aastate jooksul määratud rahatrahvid liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt töötab ta mitteametlikult, kuid kohus leiab, et selline väide ei ole kontrollitav ja sissetuleku olemasolu ei saa tuvastada. Seega puuduvad menetlusalusel isikul piisavad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks ning kohus asub seisukohale, et korduvalt määratud ja tasumata jäetud rahatrahvid ei ole oma oodatud mõju avaldanud. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja kohtu arvates tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis on seotud isikult vabaduse võtmisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusaluse isiku süü on väärteo mõttes maksimaalne, kuivõrd suurema süü puhul olnuks tegemist kuriteoga. Sellest tingitult peaks süü suurus tingima ka karistuse mõistmise maksimummääras. Samas leiab kohus, et kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, võib menetlusalusele isikule mõista aresti ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Peale selle nähtub väärteoasjas leiduvast karistusregistri õiendist, et menetlusalust isikut on varem korduvalt karistatud erinevate liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning kahel korral ka samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Seejuures on menetlusaluselt isikult Harju Maakohtu 09.02.2009 otsusega KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest lisakaristusena ära võetud juhtimisõigus 4 kuuks ning sellele järgnevalt on teda samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud uuesti Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 18.05.2009 otsusega ja lisakaristusena on juhtimisõigus ära võetud 10 kuuks. Pärast nimetatud karistusi on teda 2011 aastal kahel korral karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ja viimane kord võeti temalt ära juhtimisõigus 7 kuuks. Taoline karistusregistri andmete kogum näitab seda, et menetlusalune isik on liikluses jätkuvalt ohtlik ning menetlusalune isik on seda aastate jooksul järjekindlalt tõestanud. Kohus asub seisukohale, et selline ohtlik liikleja tuleb liiklusest kõrvaldada ning tema suhtes tuleb kohaldada LS § 224 lg 3 p 1 sätestatud lisakaristust. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusaluse isiku suhtes on sellist liiklusest kõrvaldamise viisi kasutatud korduvalt ning see ei ole oodatud mõju avaldanud, kuivõrd menetlusalune isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada lisakaristust ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena, arvestades seejuures ka süü suurust. Kuivõrd eelmine väärteokaristus samalaadse väärteo toimepanemise eest on kohtu arvates kustunud, siis tuleb lisakaristuse mõistmisel lähtuda LS § 224 lg 3 p 1 sätetest. Kuivõrd menetlusalune isik pani ühe teoga toime kaks erinevat väärtegu, siis vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele tuleb karistus mõista raskeimat karistust ette nägeva sätte alusel ning karistuse mõistmisel lähtub kohus LS § 224 lg 2 sätetest. Märt Toming kohtunik 3