1-11-2997/12

1-11-2997 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a., kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11-2997 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla, Sten Lind Kriminaalasi J.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju maakohtu
3. aprilli
4. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.B Isikukood XXX elukoht XXXXXXX XXXXXX XX-X, ei tööta, varem karistatud 12.02.
5. a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi 6 kuu vangistusega, kinni peetud 06.04.
6. a RESOLUTSIOON Jätta J.B apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtu
8. aprilli
9. a otsusega lühimenetluses tunnistati J.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Kohus määras karistusaja alguseks
10. aprill
11. a. J.B-lt mõisteti välja tsiviilhagid G. P. kasuks 220,18 eurot, R. M. kasuks 95,87 eurot ja P. K. kasuks 25,56 eurot.
12. J.B mõisteti süüdi selles, et ta vargusi süstemaatiliselt toime paneva isikuna, taas varastas
13. mail 2010.a jalgratta Classic Discovery 220,18 euro väärtuses,
14. mail
15. a jalgratta Merida Kalahari 95,87 euro väärtuses ja
16. mail jalgratta King Fox team CompAx 95,87 euro väärtuses ning rattaluku 25,56 euro väärtuses. Jalgratas King Fox team CompAx 95,87 tagastati kannatanule kohtueelse uurimise käigus. Lisaks sellele püüdis J.B
17. veebruaril
18. a toime panna vargust Lasnamäel asuvast Maxima kauplusest, kuid turvatöötajad pidasid ta kinni ja vargus jäi katse staadiumi.
19. Maakohtu otsuse peale esitas J.B apellatsiooni, milles vaidlustab üksnes temalt välja mõistetud tsiviilhagide suurust ja nende väljamõistmise algustähtaega. Apellatsiooni motiivide kohaselt tuleks tsiviilhagidelt maha arvata jalgrataste amortisatsiooni maksumus. Soovib, et ta peaks hakkama tsiviilhagisid hüvitama alles pärast vangistuse ärakandmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
20. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. 4.1 Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
21. oktoobri
22. a kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288). 4.2 Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning J.B ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Kohtuistungi protokolli kohaselt J.B kuriteo toimepanemise asjaolude kohta ütlusi anda ei soovinud, kuid ta oli nõus kõikide tema vastu esitatud süüdistustega, sealhulgas tsiviilhagidega ning kahetses toimepandut. Seega oli esimese astme kohtus tagatud J.B õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. 4.3 Maakohtu istungil ei ole J.B kannatanute poolt esitatud tsiviilhagide suuruse ning nende temalt väljamõistmisele vastu vaielnud. Prokurör on seejuures kohtuvaidluses selgesõnaliselt märkinud, et kõik tsiviilhagid tuleb süüdistatavalt välja mõista. Süüdistatav J.B ei ole kohtuvaidluses sellele vastu vaielnud. Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud paragrahvi lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama ning selliselt on maakohus ka toiminud. Seejuures tuleb märkida, et kohus on hagi õigeksvõtuga seotud, välja arvatud juhul, kui ei esine TsMS § 440 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mis on aluseks menetluse jätkumisele. Käesolevas kriminaalasjas hagi õigeksvõttu takistavaid asjaolusid TsMS § 440 lg 4 tähenduses ei esinenud ning kohus on mõistnud varalise kahju hüvitise süüdistatavalt J.B-lt kannatanute kasuks välja. Kohtul puudusid selles osas teised käitumisalternatiivid. Tuleb märkida veel sedagi, et hagi õigeksvõtu korral võib kohus otsusest välja jätta nii kirjeldava kui ka põhjendava osa (TsMS § 440 lg 4). Seega ei ole kohus millegagi eksinud, kui ta kannatanute kasuks välja mõistetud tsiviilhagi isegi ei põhjenda. 4.4 KrMS § 410 lg 1 kohaselt pööratakse jõustunud kohtuotsus täitmisele. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 ja § 3 kohaselt korraldavad kriminaalasjades jõustunud kohtuotsuste alusel rahaliste sissenõuete täitmist kohtutäiturid. Täitemenetluse seadustiku § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Selle küsimuse lahendamine ei ole aga ringkonnakohtu pädevuses, 2