Samuti tunnistati S.I süüdi
järgi ning karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti S.I liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 2 alusel kuulus mõistetud vangistusest kohe ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust ning ülejäänud 2 (kahte) aastat ja 9 (üheksat) kuud vangistust nähti ette tingimisi täitmisele mitte pöörata, kui S.I ei pane kolme aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustati S.I käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
p 1 alusel hakkas S.I-le määratud katseaeg kulgema 21.05.2008 ning
lg 5 alusel kontrollnõuete täitmine peatus osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld muudeti S.I suhtes ära ning ta vahistati istungisaalis. S.I-le mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti 21.05.2008. Viru Maakohtu kohtuotsus nr 1-07-15953 21.05.2008 jõustus 24.11.2008 Riigikohtu määrusega. 2 Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametnikult Velli Ehasalult saabus kohtule 11.05.2011 erakorraline ettekanne S.I-le määratud katseaja pikendamiseks 3 (kolme) kuu võrra, sest kriminaalhooldusalune S.I ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et 29.04.2011 saabus kriminaalhooldusametnikule Politsei- ja Piirivalveametilt teave, mille kohaselt kriminaalhooldusalune S.I on 17.04.2011 Soomes kinni peetud kahtlustatuna mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. 06.05.2011 viibis S.I kriminaalhooldusametniku vastuvõtul ja põhjendas oma kirjalikus seletuses joobeseisundit sellega, et ostis endale Soome maja ja tähistas koos sõpradega maja ostu. S.I tunnistab alkoholi tarvitamist, kuid ei tunnista joobes juhtimist, sest väidetavalt istus sõber autoroolis. Kriminaalhooldusalune S.I plaanib oma sõnul asja kohtus vaidlustada. KrMS § 427 lg 3 sätestab, et kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Kohus leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Velli Ehasalu erakorraline ettekanne S.I-le määratud katseaja pikendamiseks kolme kuu võrra tuleb jätta rahuldamata, sest kriminaalhooldusaluse S.I kolme aastane katseaeg lõppes 20.05.2011. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
MS § 387, 427, 432 kohtunik m ä ä r a s: Jätta Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Velli Ehasalu erakorraline ettekanne nr 32630 11.05.2011 S.I-le (isikukood xxx, elukoht xxxx) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-07-15953 21.05.2008
§-de 200 lg 2 p 7, 275 järgi määratud kolme aastase katseaja pikendamiseks kolme kuu võrra, rahuldamata. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtumäärus jõustus 03. juunil 2011.a №oremreferent Heli Väinaste Tea Toming Tea Toming
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.