1 Ärakiri Väärteoasi nr 4-113490 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 19 septembril 2011 Jõhvi kohtumajas koht Väärteoasja number 4-11-3490 Kohtunik Inna Kirsipu

§ 15lg 1 p 2.

Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 2 alusel.

Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 22.07.2011 (lk 6). Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse talituse juht Alvar Ottokar tegi 19.08.2011 otsuse väärteoasjas 2402,11,000862. Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas sõidukiirusega 96+-6 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 50 km/h, ületades seejuures lubatud kiirust 40 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, videosalvestusega. 3 Kohtuväline menetleja tuvastas, et menetlusalune isik rikkus

§ 15

lg 1 p 2 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus

§ 227lg 2 alusel.

Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuseks määrati rahatrahv 95 trahviühiku ulatuses summas 380 eurot. Lisakaristuseks määrati juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. 06.09.2011 saabus Viru Maakohtule I.U kaebus tema suhtes 19.08.2011 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2402,11,

1. KAEBUS 06.09.2011 esitatud kaebuses palub I.U Viru Maakohtul tühistada Ida Prefektuuri 19.08.2011 otsusega määratud lisakaristus (juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks). Kaebaja palub arvesse võtta, et ta töökoht asub elukohast kaugel, töö on 3- vahetuseline, kus juhtimisõigusest ilmajäämisel ei saaks ta enam edasi töötada. Samas juhtimisõiguse äravõtmisega kannatavad teised pereliikmed, keda ta siiani seoses elukoha kaugusega kooli-lasteaeda-tööle minekul aitab. Kaebuse esitaja avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2402,11,
2. 22.07.2011.a kell 18:56 I.U isikukood xxx juhtis xxx. teeristi juures mootorsõidukit kiirusega 96+/-6km/h. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km/h, sellega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h, rikkudes sellega liiklusseadus §15 lg.1 p 2 nõudeid. 19.08.2011 määras kohtuvälise menetleja esindaja I.U-le väärteoasjas nr 2402,11,000862 karistuseks Liiklusseaduse §74`22 lg 2 alusel rahatrahvi 95 trahviühiku ulatuses s.o. 380 EUR-i ja võttis lisakaristusena ära juhtimisõiguse 3 kuuks. Väärteootsuse määramiseks olid kohtuvälise menetleja esindajal järgmised asjaolud:
3. Karistuse määramisel peavad olema tagatud õiguskorra kaitsmise huvid. Riik peab hoolitsema selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaama õiglusest ja õigusest. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses kümneid ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas 4 mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistavate õiguserikkumistega.
4. Menetlusalust isikut on korduvalt varasemalt karistatud erinevate õigusrikkumiste toimepanemise eest s.h. ka lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Karistusregistriseaduse § 3¹ kohaselt on karistatud isik see, kelle karistusandmed ei ole kustutatud karistusregistrist. Sama seaduse § 25 lg 1 p 1 järgi kustutatakse karistusandmed registrist kui väärteo eest määratud rahatrahvi täitmisest on möödunud üks aasta. Samas § 26 lg 5 järgi katkeb tähtaeg, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude eest. Lähtuvalt karistusregistri väljavõttest on menetlusalust isikut lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistatud neljal korral. Määratud karistused ei ole aga menetlusalust isikut seadusekuulekamalt käituma pannud.
5. Menetlusaluse isiku poolt oli lubatud sõidukiirust ületatud olulisel määral, liikudes asulapiires 96 km/h. Antud tegevus on äärmiselt tauniv ning sellega seati ohtu nii ennast, kui ka teisi liiklejaid. Lubatud sõidukiiruse ületamine koha vahetus läheduses asub ka bussipeatus ja ülekäigurada.
6. Menetlusalune isik enda ütlustes süüd tunnistas ja vastulauset ei esitanud. Kaebuses esitatud asjaolude suhtes on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et need ei ole usaldusväärsed ja on paljasõnalised. Menetlusalune isik viitab juhtimisõiguse vajadusele seoses töö asukohaga ning vajadusega toimetada pereliikmeid kooli, lasteaeda, tööle. Samas pole ühtegi sellekohast tõendit kohtule esitatud. Arvestades eeltoodut ja võimalust mõjutada isikut seadusekuulekale käitumisele jõudis kohtuvälise menetleja esindaja veendumusele, et menetlusaluse isiku I.U suhtes tuleb kohaldada põhikaristusena rahatrahvi varasemalt määratud ulatuses ja lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus 3 kuuks. KOHTU SEISUKOHT V™S § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 5 Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga lk. 7 millest nähtub, et 22.07.2011 kell 18.30 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Rakvere ja Säde tn teeristil teostati mootorsõiduki VW Golf 103TGZ 162 BCB liikumiskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker DSR 2X nr DP009643, antennid KC031253; KR009168, seadmele tehtud test 22.07.2011 kell 18.30, tulemus: töökorras. Mõõtmist teostati liikluses 1 sõidurajal liikuvast patrullautost, patrullauto kiirus 35 km/h. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal vastassuunalisel teel ja liikus üksinda. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim- vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Seadme helisignaal oli ühtlane. Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem 96 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus 50 km/h, määramatus +- 6 km/h, seega ületamine on mitte vähem kui 40 km/h võrra. Mõõtmise ajal kasutati videtehnikat. Fikseeritud näitu näidati juhile. Tunnistajaks on kaasatud K.Ilves. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. Eeltoodu on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 7). Menetlusalune isik ei vaidlustanud ega vaidlusta ka kaebuses tema juhitud auto kiirust väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas.Ka kohtul ei ole alust kahelda kiiruse mõõtmise õigsuses.Kohus tuvastas, et I.U poolt juhitud mootorsõiduk liikus Ida-Virumaal Jõhvi linnas Rakvere ja Side tn teeristil kiirusega 96+-6 km/h.

§ 15

lg 1 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 km/h.Eelnimetatud teelõigul lubatud maksimaalse sõidukiiruse piiranguks on 50 km/h, kuna tegemist on asulasisese teega. I.U sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 96 +-6 km/h, seega ületamine vähemalt 40 km/h võrra.

§ 227

lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ( see on 400 eurot – 1 trahviühik on 4 eurot). Seega pani menetlusalune isik toime

§ 227

lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut. Kaebuse esitaja palus lisakaristuse tühistamist. Kaebuse esitaja põhjendas lisakaristuse tühistamist asjaoludega, et ta töökoht eeldab juhtimisõiguse olemasolu ning juhtimisõiguse äravõtmisega kaotab ta töö. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. 6 Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, karistuse kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. I.U sõitis asulasisesel teel kiirusega 96 km/h teelõigul, kus lubatud kiirus on 50 km/h. I.U ületas kiirust mitte vähem kui 40 km/h võrra. Kohus leiab, et selline märkimisväärne lubatud kiiruse ületamine tekitab teel liiklejaile reaalset ohtu – takistustele reageerimine, manöövri ettevõtmine on sellises olukorras tunduvalt häiritud. Samuti teistel liiklejail on õigus eeldada, et kõik autojuhid sõidavad lubatud kiirusega. Kiiruse režiimi eiramine loob olukorda mil liiklejad võivad eksida liiklussituatsiooni hindamisel (näiteks kauguse määramisel pöörde tegemisel). Lubatud sõidukiiruse ületamise koha vahetus läheduses asub ka bussipeatus ja ülekäigurada.Seega leiab kohus, et I.U süüd antud väärteos ei saa hinnata väikseks.

§ 227lg 2 sätestatud maksimaalne määr on 100 eurot, keskmine on 50 eurot.

Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on 95 trahviühikut, s.o 380 eurot, mis on maksimumile lähedane. Kohus juhib tähelepanu sellele, et isiku toimepandud kiiruse ületamine on oma tõsidusest selle sanktsiooni piires ( ületamine 21-40 km/h) ka maksimaalne. Sellegipoolest on rahatrahvi määratud e selle peaaegu maksimummääras täiesti tegupõhiselt. I.U on ka varem korduvalt (7 korral) karistatud väärtegude eest nendest 4 korral kiiruse ületamise eest

§ 74

´22 lg 2 ja 3 ning

§ 227lg 2 alusel.

Samas viimane karistus on alkoholi piirmäära ületamise eest. Karistused on kehtivad. Kaks viimast trahvi on tasumata. Arvestades I.U isikut ja tema varasemat õigusevastast käitumist liikluse valdkonnas (4 väärteokaristust kiiruse ületamise eest), leiab kohus, et rahatrahvi määramine summas 380 eurot ehk ligilähedane maksimummäärale on põhjendatud. Kohus leiab, et lisakaristuse määramine, juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on põhjendatud, sest varasemad karistused ei ole I.U-le piisavat mõju avaldanud. I.U on varasemalt 7 korral karistatud väärteokorras nendest kiiruse ületamise eest

§ 74

´22 lg 2 ja 3 ning

§ 227lg 2 alusel.

Trahvid on enamuses tasutud, peale kahe viimase trahvi. See näitabki, et rahatrahvide tasumisega ei ole I.U raskusi ja trahv kui karistus ei mõjuta teda enam niivõrd tõsiselt, et ta hakkaks uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Lisakaristusena, juhtimisõiguse äravõtmise näol, on ta karistatud 2 korral, määr oli 1 kuu ja viimasel korral 4 kuud. Lisakaristuse määramine võib talle avaldada täiendavat mõju ja panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest. Ainult 7 põhikaristuse nimelt trahvi kohaldamist I.U puhul ilmselt ei piisa. Lisakaristuse määr on vastavalt

§-s 227 lg 5 p 1 sätestatule võib olla 1 kuni 3 kuud. Isikule on määratud lisakaristuse määr, 3 kuud, on vastavalt

§ -le 227 lg 5 p 1 valitud õigesti. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine ei takista menetlusalusel isikul oma isiklikku elu korraldamast, kuna juhtimisõiguse äravõtmine on suhteliselt lühiajaline, 3 kuud, mil isikul on võimalus oma elu ümber korraldada nii, et ei peaks mootorsõidukit kasutama. Kohtupraktika kohaselt ( Riigikohtu lahend 3-1-1-26-10 p 7) ei saa töökoha kaotamise risk olla iseenesets lisakaristuse kohaldamist välistavaks asjaoluks. Menetlusalune isik viis ennast ise olukorda mil tal esineb töökoha kaotamise risk, kuna pani toime liiklusväärteo, mille eest on võimalik kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Järelikult, nimetatud lisakaristuse kohaldamise puhul pole tegemist sellise meetmega, mis tekitaks isikule ilmseid ja põhjendamatuid kannatusi. Seega jätab kohus lisakaristuse muutmata. KOHTU MEE™ED I.U kaebus tuleb jätta rahuldamata ja tema suhtes kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse talituse juhi Alvar Ottokari poolt tehtud 19.08.2011 otsus väärteoasjas 2402,11,000862 jätta muutmata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtuotsus jõustus 06.10.2011 №oremreferent Liivi Õun