kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastne kui sellega rikuti kannatanu omandit.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava P.P kuritegeliku käitumise tulemusena. TsKMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt P.P tsiviilhagi 400 euro ulatuses välja mõista kannatanu KS kasuks. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. P.P karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. P.P ütlustest nähtub, et tal on tasumata eelmise kohtuotsusega määratud kohtukulud, sest tema majanduslik olukord ei võimalda neid tasuda, mistõttu ei ole kohtu arvates teda võimalik karistada rahalise karistusega. Arvestades sooritatud ühte episoodi, varastatu väärtust, seda et P.P on varem kriminaalkorras ja väärteokorras korduvalt karistatud (lk 32-42, 48-59), süüdistatav ei ole endale varasematest karistusest järeldusi teinud ja jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks olles karistatud 04.04.2011 pani ta uue kuriteo toime juba 3 kuu möödudes eelmisest kohtuotsusest, ta rikkus katseaja tingimusi ja ei ole käesolevaks ajaks täitnud ka eelmise kohtuotsusega määratud üldkasulikku tööd, mistõttu ei ole uuest määratavat vangistust võimalik enam asendada üldkasuliku tööga ja kohtu arvates tuleb teda karistada sanktsiooni alammäära lähedase reaalse vangistusega. KrMS § 179 lg 1p 1 ja 2 kohaselt kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha 417.03 eurot ja KrMS § 175 alusel kohtukulud riigituludesse Juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 315 lg 7, 238, 310 lg 1 kohus otsustas: Süüdi tunnistada P.P KarS § 199 lg 2p 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 04.04.2011 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud ja 12 päeva vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 6 kuud ja 12 päeva vangistust Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel Välja mõista P.P-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 417.03 (nelisada seitseteist eurot kolm senti) ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 95.88 eurot. 3 Kaitsetasu ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule Välja mõista P.P-lt KS(arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX) (nelisada) eurot kasuks 400 Asitõend rahakott O´Neill jätta KS Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 22.11. 2011 Kohtunik Liina Pohlak 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.