4-11-1601/7

Väärteoasi nr.4-11-1601 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtunik Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 18.05.2011.a. Aime Ivanson Menetlusalune isik J.E, isikukood xxx Elukoht xxx Kannab kriminaalkaristust Vanglas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse – esindaja Triinu Riigor Menetlusalune isik kohtusse ei ilmunud, istungist teadlik, lubas arutada ilma tema osavõtuta Väärtegu Väärteoasi nr. 2315,11,003473 (väärteoprotokoll AB 1218160, väärtegu: 03.04.2011.a. kell 12:10 Tallinnas Paasiku 4 maja juures juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,53+-0,05 mg (0,48mg/l). Väärteo kvalifikatsioon Liiklusseaduse (LS) § 74 19 lg 2 LÕPPOSA 19 Mõista J.E-le LS § 74 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistuseks arest 15 päeva ja lisakaristuseks LS § 7419 lg 3 p. 2 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 7 kuuks. Arest kanda Põhja Prefektuuri Arestimajas (Tallinn Rahumäe tee 6). Aresti kandmisele asuda peale kriminaalasjas mõistetud karistuse – vangistuse- ärakandmist Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kriminaalasjas mõistetud karistuse ja väärteoasjas mõistetud aresti kandmiselt vabanemisest. (vangistuse ega aresti kandmise aega lisakaristuse kestuse hulka ei arvata.) Otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest. Väärtegu J.E-le on Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna poolt koostatud väärteoprotokoll nr. AB1218160 selle kohta, et J.E 03.04.2011.a. kella 12:10 ajal Tallinnas Paasiku 4 maja juures juhtis mootorsõidukit Opel Vectra reg.märgiga xxxjuhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,53+-0,05 mg (0,48mg/l). Sellise teoga rikkus 19 J.E LS § 20 lg 4 ja LE § 76 p. 3 ja pani toime LS § 74 lg 2 sätestatud väärteo. Menetlus kohtus ja otsuse põhjendus. Menetlusalune isik J.E viibib väärteoasja arutamise ajal Viru Vanglas, kus ta kannab kriminaalasjas talle mõistetud karistust. Menetlusalune isik saatis algselt kohtule teate, et ta soovib osaleda tema väärteoasja arutamisel kohtus, kuid hiljem loobus sellest ja lubas väärteoasja arutada ilma tema osavõtuta. J.E poolt 03.04.2011.a. kell 12:30 väljahingatavas õhus alkoholi olemasolu tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt näitas indikaatorvahend 0,50 mg/l. Lisaks esinesid protokolli kohaselt tal ka muud joobele viitavad tunnused nagu segane kõne, häired ajaisiku-ja kohatajus ja tugev alkoholilõhn suust. Ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt oli J.E väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus 0,53 mg/l. Arvestades laiendmääramatust, jääb mõõtetulemuseks 0,48mg/l kohta. Mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis, kus juhi poolt väljahingatav õhk sisaldas alkoholi, menetlusalune isik ei vaidlustanud, kirjutades väärteoprotokolli „olen nõus“. Seega on indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja menetlusaluse isiku ütlustega tõendatud J.E poolt 03.aprillil 2011.a. mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis Tallinnas Paasiku tänaval maja nr. 4 juures. Kuna menetlusalune isik tunnistas mootorsõiduki juhtimist seisundis, kus tema poolt väljahingatavas õhus oli alkoholi, on väärtegu toime pandud subjektiivsete tunnuste poolest kavatsetult. Väärtegu on kvalifitseeritud õigesti Liiklusseaduse § 7419 lg 2 järgi. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles J.E karistamist 15-päevase arestiga ja lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. LS § 7419 lg 2 sanktsiooni kohaselt saab isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. J.E pani toime ühe ohtlikuma liiklusalase väärteo. Juhtides mootorsõidukit juhile keelatud seisundis päevasel ajal Lasnamäe elamukvartalis, seadis ta sellise tegevusega ohtu teiste tänaval liiklejate tervise või isegi elu. Karistusregistri kohaselt on J.E järjepidevalt karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Ka praegu kannab ta karistust KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Varasemad kriminaalkaristused vangistuste näol ei ole talle absoluutselt mõju avaldanud, mistõttu ei ole mõeldav karistusena rahatrahv kui kergemaliigiline karistus ja teda tuleb karistada arestiga. Aresti pikkuse määramisel isikule, kes pidevalt juhib sõidukit alkoholijoobes, ei ole põhjendatud miinimumilähedane arest. Teisest küljest, arvestades kergendava asjaoluna kahetsust, mida ta väljendas kohtule saadetud kirjas, ei ole põhjendatud ka maksimumilähedase pikkusega arest. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus J.E-le aresti keskmises määras ehk 15 päeva. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja taotlusega ka lisakaristuse osas. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et isikult, kes korduvalt juhib mootorsõidukit alkoholijoobes, tuleb juhtimisõigus ära võtta. Sama kehtib ka väärteomenetluses. Kui isikult on eelnevalt mitmel korral juhtimisõigus ära võetud kriminaalkorras karistamisel KarS § 424 järgi ja isik jätkab samalaadset tegevust, on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine ka väärteomenetluses ja seda samuti LS § 7419 lg 3 p. 2 sanktsioonis ettenähtud keskmises määras – seitsmeks kuuks. LS § 7419 lg 3 p. 2 näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmest kuust kuni ühe aastani, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kuigi 19 J.E puuduvad kehtivad karistused LS § 74 sätestatud väärtegude toimepanemise eest, on teda korduvalt karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kohus leiab, et kuna KarS § 424 ja LS § 7419 süütegude objektiivne külg on sarnane, vahe on üksnes väljahingatavas õhus alkoholisisalduse koguses, võib lisakaristuse kohaldamisel siiski juhinduda LS § 7419 lõike 3 punktist 2. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 107 lg 1 p. 1 ja § 90 lg 1. Kohtunik