Kriminaalasi nr 1-05-389 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2012.a. Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-05-389 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Marg

§ 76lg 1, maakohus m ä ä r a s : .

veebruari 2006.a otsusega Mitte vabastada Z.S*it temale Tartu Maakohtu 16 kriminaalasjas nr 1-05-389 mõistetud liitkaristuse 6 aastat vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on 17.11.2011.a esitanud Tartu Maakohtule Z.S-i kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. 1

183 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.10.2001.a otsusega mõistetud karistust, s.o 4-aastase vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.09.2004.a.-07.03.2005.a. s.o 6 kuud ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Z.S vabastati Tartu Maakohtu 16.02.2010.a määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta 11 kuud ja 14 päeva ja elektroonilise valve kohaldamisega 4 kuuks ning teda kohustati järgima

§ 75

sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lõikes 2 sätestatud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle mitte hiljem kui 1 kuu jooksul vabanemisest; osaleda sotsiaalprogrammides kriminaalhooldusametniku ettepanekul, s.h pöörduma kas narkoloogi või psühholoogi poole, kui kriminaalhooldaja peab seda vajalikuks. Tartu Maakohtu 23.11.2010.a. määrusega pöörati Z.S-ile mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine täitmisele ja saadeti ta Tartu Maakohtu 16.02.2006.a. otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust, ärakandmisele. Karistusaja algus 23.11.2010.a., karistusaja lõpp 06.11.2012.a. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et Z.S on karistatud kahel korral, kannab teist reaalset vangistust. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks. Kuritegude toimepanemise soodustegur on sõltuvus narkootikumidest. Vangistuses viibides võtab osa sõltlastele mõeldud rehabilitatsiooniprogrammidest. Distsiplinaarkaristusi ei ole olnud. Vangistuse ajal on omandanud põhihariduse ning puidupingitöölise eriala. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Täitmata rahalisi nõudeid on 59,31 euro ulatuses, vabanemisfondis on 281,80 eurot. Vangistuse ajal on saanud töötasu, materiaalselt on toetanud ema. Kinnipeetava enesehinnang on madal, pikaajalisest narkootikumide tarbimisest on tingitud emotsionaalne tundlikkus. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust, toetab Tartu Vangla Z.S-i vabastamist enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldajal on raske prognoosida, kellega Z.S Hiiumaal suhtlema hakkab. Sidemed kohalike noortega esialgu puuduvad, kuid kriminaalhooldaja näeb riski selles, et ta võib otsida üles isikud, kes saarel on narkootiliste ainete vahendamise, tarvitamisega seotud. Töö leidmine Hiiumaal on keeruline, tema ajasisustuseks saaks elukohaks oleva elamu remontimine. Kriminaalhooldaja on riskide maandamiseks välja pakkunud tegevused ja kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid, võtta end arvele töötukassas. Sotsiaalprogrammides osalemise vajadust ei näe, kuna Z.S on vanglas läbinud mitmeid programme. Kohtuistungil 09.01.2012.a süüdimõistetu avaldas, et ta kavatseb vabanemisel esimesel võimalusel tööle asuda. Elama hakkab vanavanemate majas koos ema ja õega. Elukohamuutuse võtab ette sooviga vahetada keskkonda. Z.S tunnistab, et ta oli põikpäine ja seetõttu tekkisid kriminaalhooldajaga lahkhelid. Nüüd on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid, saanud teada, et narkootikumide tarvitamine on olnud talle probleem. Ta on seda probleemi endale teadvustanud, hakkab teadlikult hoiduma narkootikumide tarvitamisest. Probleemi tõustes pöördub abi saamiseks kriminaalhooldaja poole. Teeb väga põhjalikud valikud tutvusringkonda valides. Vanade tuttavatega, s.h. narkootikumide tarvitajatega ei soovi suhelda. Välismaale tööle kavandab minna, aga pärast kriminaalhoolduse lõppu. Z.S palub anda talle veel ühe võimaluse, ta on vangistuses programme läbides targemaks saanud. 2

§ 76

alusel vabastamise formaalsed eeldused, ei toeta prokurör Z.S-i ennetähtaegset vabastamist. Toimepandud kuriteod on sooritatud katseajal. Eelmisel korral vabastati ennetähtaegselt, kuid Z.S rikkus kõiki peamisi kriminaalhooldusest tulenevaid kohustusi, s.h. jätkas ka narkootikumide tarvitamist. Prokuröri hinnangul on Z.S-ile antud juba piisavalt võimalusi oma hoiakute ja käitumise muutmiseks ja praeguseks puudub usk, et Z.S suudaks läbida kriminaalhoolduse edukalt. Kohtu seisukohad Z.S on süüdi tunnistatud ja karistatud teise astme kuriteo sooritamise eest:

§ 76

lg 1 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või (p 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Z.S-i süüdimõistmise ajal Tartu Maakohtu poolt 05.10.2001 on tema poolt toimepandud teod kvalifitseeritud KrK § 2102 lg.2 p.1 järgi, praegusel ajal oleks see kvalifitseeritav

§ 183lg.2 p.2 järgi, seega on tegemist teise astme kuriteoga nii varem kui praegu.

Z.S kandis karistust alates 16.02.2006.a. ja Tartu Maakohus määrusega 16.02.2010.a. vabastas Z.S-i vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt, määras Z.S-i täitma

§ 75lg.1 kontrollnõudeid ja lisakohustusi.

Siis jäi Z.S karistust kanda ja olla katseajal 1 aasta 11 kuud 14 päeva. 13.10.

1. esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande, kuna selgus, et Z.S ei täida registreerimiskohustust ega kohustust osaleda sotsiaalabiprogrammis. Kohtu 23.11.
2. määrusest nähtub, et Z.S on katseajal rikkunud nii kriminaalhoolduse kontrollnõudeid kui ka temale määratud lisakohustusi, s.h. kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid. Kogu katseaeg on kulgenud Z.S-iga kemplemise ja Z.S-i poolt eneseõigustamise tähe all. Tartu Maakohtu 23.11.2010 määrusega pöörati karistus 1 aastat 11 kuud 14 päeva vangistust täitmisele. Seega toimub vangla poolt tema suhtes materjali esitamine kohtule läbivaatamiseks Vangistusseaduse § 76 lg.31 alusel- mitte varem kui ühe aasta möödumisel karistuse kandmisele asumisest. Praeguseks on see aeg saabunud 22.11.2011,

§ 76lg.1 tähtajad on saabunud varem.

Ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et Z.S-i ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg.1 sätestab vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldusena, et teise astme kuriteo … toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada,… Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustuse aluseks on kaalumine minevikus asetleidnud sündmuste, olemasoleva olukorra ja tulevikuks prognoositavate 3