lg 5 p 3, juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Olles rikkunud ülalnimetatud liiklusseaduse sätet, pani L.K toime Liiklusseaduse § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.
lg 2, mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
, tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kohus on seisukohal, et mõlemad väärteod on toime pandud ühe teoga ning KarS §63 lg 1 kohaselt tuleb määrata karistus Liiklusseaduse §227 lg 2 alusel, kuna see paragrahv näeb ette raskeima karistuse. Kohus asub seisukohale, et karistuse suuruse määramisel on kohtuväline menetleja õigesti rakendanud Väärteomenetluse seadustiku ning Liiklusseaduse sätteid. Kuna L.K näol on tegemist isikuga, kes on varem korduvalt karistatud Liiklusseaduse rikkumise eest (sealhulgas lubatud kiiruse ületamise eest), on otstarbekohane määrata temale karistus üle keskmist määra. Samas tuleb nõustuda kaitsja väitega selle kohta, et politsei viitab oma otsuse resolutiivosas KarS § 63 lg 1 ja 3, mis on üks teisele vasturääkivad ning selles osas otsus kuulub tühistamisele. Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et L.K ning tema kaitsja kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, st liitkaristuse määramise osas, kuid L.K-le määratud karistus kergendamisele ei kuulu. Kohus teeb uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Otsuse tegemisel kohus lähtub eeltoodust ning juhindub V™S § 132 lg 2; § 133; § 134; § 107111. Innokenti Menšikov Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.