S § 661 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 227 lg. 3 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega on seisukohal, et A.T on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õieti. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu, millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma, määratud rahatrahvid on jäetud seadusega ettenähtud aja jooksul tasumata ning isik jätkab rikkumiste toimepanemist. Asulasisesel teel nii suures ulatuses lubatud sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtliku väärteo seades ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, § 481 lõikest 1 ja § 63 lõikest 1 määras kohtuväline menetleja võtta A.T-lt LS § 227 lg. 3 alusel põhikaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks. KAEBUSE SISU A.T esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 13.10.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2373,11,005836 tühistada. 18.09.2011 koostati menetlusaluse isiku kohta väärteoprotokoll AB 1266250 selles, et ta sõitis 18.09.2011 kella 18.09 paiku sõiduautoga Mercedes Bens reg.numbriga xxxTallinnas Pärnu mnt 542 asuvast majast mööda asulasisesel teel kiirusega 112 km/h +/- 7 km/h, kuigi antud teelõigul on lubatud kiirus kuni 50 km/h. Peale selle puudus mootorsõiduki suhtes kohustuslik liikluskindlustuse lepingu alusel välja antud kehtiv poliis. 18.10.20 sai menetlusalune isik kätte otsuse väärteoasjas, mis koostati 13.10.2011, kus on märgitud, et kuna LS § 227 lg 3 ja LKindlS § 66 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati talle nende eest Kars § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 227 lg 3 järgi ja karistati mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Menetlusalune isik ei ole sellega nõus. Ta sõitis Tallinnast Laitse suunas. Sõitis kiirusega 55 km/h vasakus reas, kui peeglist nägi, et tema järel sõidab auto ja vilgutab esitulega, et ta laseks ta mööda. Ta näitas suunasignaali ja reastus ümber paremasse ritta ja jätkas liikumist. Auto, millel ta lasi mööda sõita, sõitis temast mööda suure kiirusega. 2 Menetlusalune isik nägi, et vastasvööndis, keskmises reas liigub politseiauto. Jõudis sõita veidi edasi ja mõne hetke pärast märkas, et tema järel sõidab politsei patrulliauto, kes jõudis talle ette ja takistas talle teed. Politseinik tuli ta auto juhiukse juurde, palus temalt dokumendid, näitas talle kiirusemõõtjat kiirusemõõduga ja ütles, et see on tema auto kiiruse näitaja, kus puudus tema sõiduauto reg. number. Ta vastas, et see ei ole tema auto kiirus, nii tema ees kui ka tema taga liikus mitu autot. Politseinikud ütlesid, et nad sõitsid vastassuunas ja mõõtsid tema auto kiirust. Kohustusliku liikluskindlustuse kehtivat poliisi tunnistab oma süüd selles, et ta jättis kontrollimata kindlustuspoliisi kehtivuse lõpptähtaega. Varem toime pandud rikkumiste osas on ta alati nõustunud talle määratud karistusega, kuid seekord ei ole ta talle määratud karistusega nõus, kuna ta ei ületanud sõidukiirust. Menetlusalune isik leiab, et kiiruse ületamise osas on protokoll koostatud arvestamata kõiki tekkinud olukorraga kaasnevaid asjaolusid, sest politseinikud mõõtsid kiirust, liikudes vastasvööndis, keskmises reas ja lisaks nii tema suunas kui ka vastassuunas liikus palju muid sõidukeid, kuidas nad saavad kinnitada, et täpselt tema sõitis selle kiirusega. Seoses sellega palub ta tühistada otsus temalt juhtimisõiguse äravõtmise kohta. Eeltoodu alusel palub Teid väärteoasi sisuliselt läbi vaadata ja tühistada temale määratud juhtimisõiguse äravõtmine. Menetlusalune isik soovib kohtuistungist osa võtta. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohtuistungil kaebaja A.T jäi oma kaebuse juurde ning palus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 13.10.2011.a. väärteoasjas nr. 2373,11,005836 tehtud otsuse tühistada. Ta juhtis sõiduautot 18.09.2011.a., liikudes Pärnu mnt 542 juures kiirusega 50 km/h pluss miinus 2 km/h. Ta vaatas spidomeetrit, kui oli vasakpoolses sõidureas, ridasid oli 3. Parempoolses reas oli ka autosid, tema ees olid ka autod. Ta sõitis teises reas liikuvate autodega ühe kiirusega, see sõiduk, mis oli taga, liikus kiiremini. Tagumine auto lähenes suure kiirusega, ta teab seda, kuna nägi peeglist, et auto läheneb ja annab tuledega märku. Auto marki ja numbrit ta ei mäleta. Samas ta ei eita, et tal puudus mootorsõiduki suhtes kohustuslik liikluskindlustuse lepingu alusel välja antud kehtiv poliis. Lisades kohtuliku vaidluste käigus ka seda, et ta leiab, et ei ole süüdi, kuna politsei kasutas kiiruse mõõtmist teise autoga, samuti ei ole fotosid, kus oleks fikseeritud tema auto number ja kiirus. See kiirus võis olla mõne teise auto kiirus. Ta ei pea politseiniku ütlusi õigeks. Varem on ta enda rikkumised omaks võtnud. Kui ta oleks rikkumise omaks võtnud, oleks ta läinud kompromissile. Patrullauto liikus ise ka. Palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus, kuna ei ole tõendatud, et just tema on väärteo toimepanijaks. Kohtuistungil andis tunnistaja Maksim Pekarski ütlusi selle kohta, et kaebaja A.T-ga on ta kokku puutunud seoses tööülesannete täitmisega. 18.09.2011.a. Pärnu mnt 542 juures toimunud intsident tuleb talle meelde seoses kaebajaga. Ta oli autopatrullis koos Kaspar Reinmaa’ga Tallinn Pärnu Ikla mnt-l, sõites mööda Pärnu mnt-d suunaga Vabaduse puiesteele, märkas ta, et Pärnu mnt 542 juures hõbedane Mercedes, intensiivselt kiirendades hakkas mööda sõitma eesliikuvast sõidukist ning kui nende autod olid kõrvuti, siis tuvastas ta kiirusmõõdikul näidu, mis oli 112km/h, siis Mercedes reastus esimesse ritta ja pidurdas kiirust maha. Nad lülitasid sisse vilkurid ning järgnesid sõidukile, pidasid sõiduki kinni Laagri Statoili juures. Sõidukit juhtis tänane kaebaja, kes kohapeal võttis rikkumise omaks, palus, et nad teeksid trahvi kohapeal, kuna kaebajal olid kehtivad samalaadsed karistused. Käitus korralikult, ütles, et 3 pole muud väljapääsu, et peab selle kohtusse andma, kuna jääb juhtimisõigusest ilma. Nad läksid Lääne-Harju PO, kus Kaspar Reinmaa vormistas materjalid. Kiirusmõõtja seade oli tal käes ja ta istus patrullsõidukis kõrvalistmel. Kaebaja märkas neid kohe ja pidurdas hoogu maha, rikkumise koha ja kinnipidamise koha vahet oli paarsada meetrit. Sel kellajal sel trassil oli liiklus tihe. Kiirusmõõtja seade, mis politseis kasutusel, võimaldab kiirema sõiduki kiirust fikseerida ka siis kui sõiduk on patrullautoga vastastikku. Tema mõõtis kiirust. Oli valge aeg ja kui politsei ei ole kindel, siis ootavad autot lähemale. Kui ilmus sõiduki kiirus kiirusmõõteseadme kuvari aknasse target, siis lukustas ta seadme näidu kuvaril lock aknasse. Tööstaaži on tal 18 aastat sel alal. Protokolli ei vormistatud kohapeal, kuna nad kaalusid võimalust pidada auto väärteo korras kinni. Vastab tõele, et kaebaja kutsuti politseiosakonda, helistati H. Küünarpuu’le ja küsiti kas H. Küünarpuu läheb kohtusse. Ta veendus, et mõõteseade STALKER II MDR AS004018 on korras, kuna ta vastutab kõikide mõõteriistade eest, mis välja lähevad. Ta kontrollis helihargiga. Ta on 100% kindel, et kaebaja rikkumine ei olnud tol päeval ainuke. Tema arvates oli veel üks isik kaebaja autos, istus juhi kõrval, kaebaja sõnul pidid minema Laitsesse pidu panema, sõiduki tagaistmel olid õlled ja alkohol. Võis olla sama isik, kes kaebaja autos oli. Kohtuistungil andis tunnistaja JT ütlusi selle kohta, et kaebaja A.T on ta sõber. Ta mäletab päeva kui see kõik juhtus. Neil oli plaan sõita suvilasse puhkama. Nad sõitsid õhtupoolikul ja liiklus oli tihe. Autod sõitsid nii nende ees, kõrval ja taga. Nende vööndis oli 3 sõidurida ja vastassuunas ka kolm sõidurida. Politsei sõitis vastassuunas. Ta arvab, et nad sõitsid kiirusega 50 km/h vist. Ta istus autos juhi kõrval. Nad liikusid kõige vasakpoolsemas sõidureas. Kui nad sõitsid, siis ta ikka jälgis auto ümber toimuvat, ta istus autos, vaadates paremale ja vasakule. Ta veendus, et taga autod sõitsid, kuna taga oli näha teise auto tulesid. See auto, mis tagant liikus, liikus märgatavalt kiiremini. Ta ei tea mis sellest autost sai, mis taga liikus, kuna nad keerasid paremale. Ta veendus, et ta sõber liikus 50 km/h, kuna tal on ka load olemas. Nende taga liikunud auto ei käitunud iseäralikult, vaid lihtsalt lähenes kiiresti, andes märguandeid tuledega vilgutades. Miks taga liikunud auto tuledega vilgutas, ta ei tea. Ta sõber sõitis ühtlase kiirusega. Nad liikusid halli värvi Mercedesega. Ta ei oska öelda, mis kell politsei nad kinni pidas. Vahemaa nende ja nende ees liikuvate autode vahel oli selline, et üks auto liikus kohe nende ees. Nad läksid paremale, nad ei kiirendanud. Politsei pidas nad kinni bussi nr. 10 lõpppeatuses. Ta ei tea, kuidas nimetatakse seda teed, kus nad peatati politsei poolt. Ta ei oska öelda nende taga liikunud ja tuledega vilgutanud auto marki ega registreerimisnumbrit. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse – esindaja vanemkonstaabel Triinu Riigor leiab, et täielikult on tõendamist leidnud, et A.T juhtis 18.09.2011.a. kella 18.09 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Nõmme linnaosas, Pärnu mnt. 542 mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 112 km/h +/- 7 km/h, antud teelõigul lubatud kuni 50 km/h. Seega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem, kui 55 km/h. Mootorsõiduki suhtes puudus kohustuslik liikluskindlustuse lepingu alusel väljaantud kehtiv poliis. Oma tegevusega rikkus A.T Liiklusseaduse § 15 lg. 1 p. 2, § 33 lg. 2 p. 9 nõudeid, pannes seega toime väärteod, mis on
3, Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg. 1 järgi. Ning Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar HIRS’i poolt on 13.10.2011.a. väärteoasjas nr. 2373,11,005836 tehtud õige otsus. Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 alusel mõõtmine on tõendatud, kui mõõtmise on teinud pädev isik, kasutades tehniliselt korras ja taatlust omavat mõõteseadet. Olen seisukohal , et on tõendatud 18.09.2011.a. kella 18.09 ajal fikseeritud kiirus ja vormistatud protokoll, kus samuti ka kajastatud mõõteseadme lugem. Mõõteseaduse § 5 fikseeritud sõidukiirus kuulus kaebaja sõidukile. Mõõteseade oli taadeldud, oli korras, testitud sama päeva hommikul, kontrollitud helihargiga. Maksim Pekarski oli pädev ametnik. Antud mõõteriist ei fikseeri auto registreerimist numbrit. Tegemist raske rikkumisega. Kõik peavad jälgima liiklusreegleid. Tegemist isikuga, keda korduvalt karistatud. Kaebajat karistatud eelnevalt raha trahvidega, see talle mõju ei ole avaldanud. Isik on liikluses ohtlik nii endale kui teistele. Temalt tuleb ära võtta 4 juhtimisõigus, et tagada ohutu liiklus teistele. Kaebaja soovib vabaneda talle ebasoodsast karistusest. Puudub alus kahelda Maksim Pekarski ütlustes, inimene töötanud 18 aastat. Väärteos tehtud õige otsus, jätta kaebus rahuldamata. Mõõtevahend STALKER II MDR on läbinud legaalmetroloogilise ekspertiisi ning on tunnistatud vastavaks vastavate Eesti õigusaktide nõuetele. M. Pekarski on pädev liiklusjärelvalvet kiirusmõõtmise alal teostama. Kuivõrd kõnealusel mõõtevahendil oli ja on kehtiv tüübikinnitus ning mõõtja oli ja on erialaselt pädev ning vaidluse all ei ole kas mõõtmise ajal järgiti asjakohast mõõtemetoodikat on nii kiirusemõõteseadme, kui selle abil saadud tõendid väärteomenetluses lubatavad ja usaldusväärsed. Asjaolu, et kiirusemõõteseadmega STALKER II MDR fikseeritud kiirust ei salvestata ning et seade ei seosta kiirust konkreetse sõidukiga, ei mõjuta sellise mõõtjaga saadud teabe usaldusväärsust ega seda teavet kandva tõendi kõlbulikkust. Seadet, millega menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirust mõõdeti, testiti veel ka mõõtmise päeval 18.09.2011.a kella 07.00 ajal ning seade oli töökorras. M. Pekarski kinnitas, et tema kui välijuht kontrollib seadmete korrasolekut enne kui patrullid nendega mõõtmist teostama lähevad. Tunnistaja M. Pekarski on andnud kiirusemõõtmise kohta kohtule selgeid ja usutavaid ning usaldusväärseid ütlusi menetlustoimingu, sh kiirusemõõteseadme tööpõhimõtete ja kiiruse mõõtmise täpse käigu kohta. Üldteada on asjaolu, et lubatud sõidukiiruse ületamine ohustab nii kaasliiklejate kui ka rikkuja enese elu, tervist ja vara. liikluskorraldust ja lubatud sõidukiirust on reguleeritud selleks, et sellise ohu saabumist vältida või muuta selle tekkimise võimalus minimaalseks. Ohu vältimine on võimalik vaid siis, kui liiklejad järgivad liikluseeskirja nõudeid ning käituvad sellele vastavalt. A.T puhul on tegemist isikuga, keda on väärteokorras liiklusalaste rikkumiste toimepanemiste eest karistatud korduvalt karistatud sh ka lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Isikut on korduvalt karistatud rahaliste karistustega ja ka lisakaristusena lühiajalise mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega. Varasemalt määratud karistused ei ole isikule soovitud mõju avaldanud. Seega on kohtuväline menetleja seisukohal, et arvestades kõiki KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid, on igati põhjendatud menetlusaluse isiku karistamine põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 6 kuuks. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud liiklusalase väärteo iseloom viitab sellele, et menetlusalune isik on liikluses ohtlik nii iseendale, kui ka teistele liiklejatele ja tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii menetlusalusele isikule kui ka kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja ta aktiivselt mootorsõiduki juhina liikluses ei osale. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alus kaebuse rahuldamiseks puudub. Väärteootsuses kajastatud faktilised asjaolud on kooskõlas väärteoasjas kogutud tõenditega. Menetlusaluse isiku kaebus kohtule on esitatud ajendist kohut eksitada vabanemaks nii seadusega ettenähtud karistusest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud väärteoasjas on tehtud õige otsus, määratud õiglane ja proportsionaalne karistus ning palub jätta kaebus rahuldamata. Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste seletused ning uurinud kirjalikke materjale L e i d i s: Et kaebaja A.T kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar HIRS’i 13.10.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2373,11,005836 tehtud tühistamise nõudes ei kuulu rahuldamisele, sest nii tunnistajana üle kuulatud Maksim Pekarski poolt kohtuistungil antud ütlustest kui ka väärteoasja materjalidest on näha ning on leidnud täielikult tõendamist, et just nimelt A.T juhtis 18.09.2011.a. kella 18.09 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Nõmme linnaosas, Pärnu mnt. 542 mootorsõidukit asulasisesel teel 5 kiirusega 112 km/h +/- 7 km/h, antud teelõigul lubatud kuni 50 km/h. Seega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem, kui 55 km/h. Mootorsõiduki suhtes puudus kohustuslik liikluskindlustuse lepingu alusel väljaantud kehtiv poliis. Oma tegevusega rikkus A.T Liiklusseaduse § 15 lg. 1 p. 2, § 33 lg. 2 p. 9 nõudeid, pannes seega toime väärteod, mis on
3, Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg. 1 järgi. Kiirus fikseeriti kiirusmõõteseadmega STALKER II MDR AS004018. Kohtuistungil andis tunnistaja Maksim Pekarski ütlusi selle kohta, et kaebaja A.T-ga on ta kokku puutunud seoses tööülesannete täitmisega. 18.09.2011.a. Pärnu mnt 542 juures toimunud intsident tuleb talle meelde seoses kaebajaga. Ta oli autopatrullis koos Kaspar Reinmaa’ga Tallin Pärnu Ikla mnt-l, sõites mööda Pärnu mnt-d suunaga Vabaduse puiesteele, märkas ta, et Pärnu mnt 542 juures hõbedane Mercedes, intensiivselt kiirendades hakkas mööda sõitma eesliikuvast sõidukist ning kui nende autod olid kõrvuti, siis tuvastas ta kiirusmõõdikul näidu, mis oli 112km/h, siis Mercedes reastus esimesse ritta ja pidurdas kiirust maha. Nad lülitasid sisse vilkurid ning järgnesid sõidukile, pidasid sõiduki kinni Laagri Statoili juures. Sõidukit juhtis tänane kaebaja, kes kohapeal võttis rikkumise omaks, palus, et nad teeksid trahvi kohapeal, kuna kaebajal olid kehtivad samalaadsed karistused. Käitus korralikult, ütles, et pole muud väljapääsu, et peab selle kohtusse andma, kuna jääb juhtimisõigusest ilma. Nad läksid Lääne-Harju PO, kus Kaspar Reinmaa vormistas materjalid. Kiirusmõõtja seade oli tal käes ja ta istus patrullsõidukis kõrvalistmel. Kaebaja märkas neid kohe ja pidurdas hoogu maha, rikkumise koha ja kinnipidamise koha vahet oli paarsada meetrit. Sel kellajal sel trassil oli liiklus tihe. Kiirusemõõtja seade, mis politseis kasutusel, võimaldab kiirema sõiduki kiirust fikseerida ka siis kui sõiduk on patrullautoga vastastikku. Tema mõõtis kiirust. Oli valge aeg ja kui politsei ei ole kindel, siis ootavad autot lähemale. Kui ilmus sõiduki kiirus kiirusemõõteseadme kuvari aknasse target, siis lukustas ta seadme näidu kuvaril lock aknasse. Tööstaaži on tal 18 aastat sel alal. Protokolli ei vormistatud kohapeal, kuna nad kaalusid võimalust pidada auto väärteo korras kinni. Vastab tõele, et kaebaja kutsuti politseiosakonda, helistati H. Küünarpuu’le ja küsiti kas H. Küünarpuu läheb kohtusse. Ta veendus, et mõõteseade STALKER II MDR AS004018 on korras, kuna ta vastutab kõikide mõõteriistade eest, mis välja lähevad. Ta kontrollis helihargiga. Ta on 100% kindel, et kaebaja rikkumine ei olnud tol päeval ainuke. Tema arvates oli veel üks isik kaebaja autos, istus juhi kõrval, kaebaja sõnul pidid minema Laitsesse pidu panema, sõiduki tagaistmel olid õlled ja alkohol. Võis olla sama isik, kes kaebaja autos oli. Kohtul pole põhjust kahelda tunnistajana üle kuulatud Maksim Pekarski poolt kohtuistungil antud ütluste tõepärasuses ning usaldusväärsuses, tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. Ka kinnitas tunnistaja Maksim Pekarski kohtus, et A.T-ga puutus ta kokku seoses eelpool nimetatud väärteo toimepanemisega A.T poolt ning kohus ei tuvastanud, et Maksim Pekarski oleks omanud vihavaenu A.T suhtes. Ka riimuvad tunnistaja Maksim Pekarski poolt kohtuistungil antud ütlused ka teiste väärteoasjas olevate materjalidega ning nimelt liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga 18.09.2011.a., millest nähtub, et Maksim Pekarski on kiirusmõõteseadmega STALKER II MDR AS004018 mõõtnud A.T poolt 18.09.2011.a. kella 18.09 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Nõmme linnaosas, Pärnu mnt. 542 juhitud mootorsõiduki Mercedes – Benz E280 reg.nr. 177 ARO(EST) kiiruseks 112 km/h +/-7 km/h-s, kui lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 50 km/h-s, mis ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiiruse 55 km/h võrra. Ka on mõõtetulemuste jälgitavus Mõõteseaduse § 5 lg. 1 järgi tõendatud, sest mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja (antud juhul Põhja Prefektuur, kelle erialast pädevust kinnitab Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus E 129, kusjuures kiirust mõõtis Põhja Prefektuuri Lääne - Harju politseijaoskonna välijuht Maksim Pekarski), kes kasutas kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid (antud juhul kiirusmõõteseadet STALKER II MDR AS004018, 6 taatlustunnistus TTRSS-11/00044) või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kusjuures kiiruse mõõtmine toimus seadmega STALKER II MDR AS 004018, mis on läbinud legaalmetroloogilise ekspertiisi ning on tunnistatud vastavaks vastavate Eesti õigusaktide nõuetele. Antud mõõtevahendil on kehtiv tüübikinnitus ning mõõtja on erialaselt pädev. Asjaolu, et kiirusmõõteseadmega STALKER II MDR AS004018 fikseeritud kiirust ei salvestata ning et seade ei seosta kiirust konkreetse sõidukiga, ei mõjuta sellise mõõtjaga saadud teabe usaldusväärsust ega seda teavet kandva tõendi kõlbulikkust. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast autost (FOPP) ja kiirema objekti jälgimine (FAS ON). Kiirusmõõteseade oli taadeldud ja testitud ka mõõtmise päeval ning seade oli töökorras. Küll leiab kohus, et paljasõnalised on tunnistaja JTpoolt kohtuistungil antud ütlused, sest on vähetõenäoline, et ainult tunnetuse abil saab tajuda võõra mootorsõiduki sõidukiirust. Eeltoodu alusel kohus leiab, et paljasõnalised on A.T poolt kohtus antud ütlused selle kohta, et ta ei ole rikkunud Liiklusseaduse § 15 lg. 1 p. 2 nõudeid ning pannud seega toime väärtegu, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg. 3 järgi. Seega kohus leiab, et puuduvad alused Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar HIRS’i 13.10.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2373,11,005836 tühistamiseks. Ka leiab kohus, et A.T-le Liiklusseaduse § 227 lg. 3 alusel põhikaristuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks on õiglane karistus ning puudub alus jätta põhikaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata või seda vähendada. Lähtuvalt väärteoasja materjalidest, ületas A.T liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust 55 km/h võrra. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. A.T on toime pannud raske liiklusalase rikkumise ning viimasele määratud karistus ei saagi olla soodne. A.T asudes mootorsõidukit juhtima oli teadlik, et ta vajab mootorsõiduki juhtimisõigust ka tulevikus. Seega pidi A.T tegema kõik endast sõltuva, järgides Liiklusseaduse nõudeid, et säilitada mootorsõiduki juhtimisõigus. Vaatamata sellele, suhtudes sellesse ükskõikselt, ikkagi ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust 55 km/h võrra. Üldteada on asjaolu, et lubatud sõidukiiruse ületamine ohustab nii kaasliiklejate kui ka rikkuja enese elu, tervist ja vara. Liikluskorraldust ja lubatud sõidukiirust on reguleeritud selleks, et sellise ohu saabumist vältida või muuta selle tekkimise võimalus minimaalseks. Ohu vältimine on võimalik vaid siis, kui liiklejad järgivad liiklusseaduse nõudeid ning käituvad sellele vastavalt. A.T puhul on tegemist isikuga, keda on väärteokorras liiklusalaste rikkumiste toimepanemiste eest korduvalt karistatud sh ka lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. A.T on korduvalt karistatud rahaliste karistustega ja ka lisakaristusena lühiajalise mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega. Varasemalt määratud karistused ei ole isikule soovitud mõju avaldanud. Seega on kohus seisukohal, et arvestades kõiki KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid, on igati põhjendatud A.T karistamine põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 6 kuuks. A.T poolt toime pandud liiklusalase väärteo iseloom viitab sellele, et menetlusalune isik on liikluses ohtlik nii iseendale, kui ka teistele liiklejatele ja tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii menetlusalusele isikule kui ka kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja ta aktiivselt mootorsõiduki juhina liikluses ei osale. 7 Seega arvesse võttes seda, et A.T on ka varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu, millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma, siis lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest on tema suhtes põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine 6 kuuks kohaldamine (ning seda sanktsiooni keskmises määras 6 kuud) täiesti õigustatud ning selle muutmiseks puudub alus. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 1, § 133, § 134, § 135 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.