← Eesti

1-11-6224/5

Obsah (6)§173§175§180§ 239§244§ 189

Kriminaalasi nr.1-11-6224 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mail 2011.a. VALGA kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-6224 Kohtukoos

§173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus otsustas: Süüdi tunnistada T.G KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega ühesaja

(100)päevamäära ( a´3,20 eurot ) ulatuses, s.o. summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. Lugeda eraldi kandmisele kuuluvaks 08.10.2008.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega T.G´ile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud kandmata karistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust tingimisi 3 – aastase katseajaga. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - T.G suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista T.G-lt kuriteoga tekitatud kahju summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 35 senti xxxxxx xxxxxxx . Menetluskulud:

§175

lg 1 p 9, §179 lg 1 p 2 ja §180 lg 3 alusel välja mõista T.G-lt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 208 (kakssada kaheksa) eurot ja 52 senti riigi tuludesse.

§ 175

lg 1 p 4 ja §180 lg 1 alusel välja mõista T.G-lt menetluskulu: • kaitsjatasu – advokaadi Andres Veski osaluse eest asja kohtueelsest menetlusest summas 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 53 senti ja • kaitsjatasu – advokaadi Andres Veski osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas 19 (üheksateist) eurot ja 18 senti riigi tuludesse. Kinnitada Advokaadibüroo Sirje Must vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski kaitsjatasuks kriminaalasjas nr 1-11-6224 süüdistatava T.G esindamise eest 19 (üheksateist) EUR ja 18 senti (s.h. käibemaks 3,20 eurot), milline summa maksta välja vastavate riigieelarveliste vahendite arvelt. T.G tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „T.G, 1-11-6224, kaitsjatasu“,“ T.G, 1-11-6224, sundraha“.

§180

lg 3 alusel jätta menetluskulud – sundraha 50% ulatuses summas 208 (kakssada kaheksa) eurot ja 52 senti ning kaitsja A.Veski sõidukulud summas 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 53 senti riigi kanda. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda 30 päeva jooksul. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summade sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. 2

(5)Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (24.05.2011.a). Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (24.05.2011.a). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale. ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse T.G selles, et tema olles alkoholijoobes ja viibides 27.11.2010.a kella 01.40 paiku xxxxx xx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx x asuvas AS xxxxx – xxxxx xxxxxxxx kuuluvas ööklubis xxxx, kus lõi xxxxxx xxxxxxxxxx ) naiste WC-s ukse juures rusikaga ühel korral näopiirkonda ja ühel korral rusikaga lauba piirkonda, tekitades sellega kannatanu xxxxxx xxxxxxxxxx valu ja tervisekahjustused. Ööklubi xxxx naiste WC-s toimunud rüseluse käigus läksid katki xxxxxx xxxxxxxx kaelas olnud kaks kaelaketti koguväärtusega 38.35 eurot (600.- krooni). Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega, pani T.G toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanu on esitanud tsiviilhagi 38,35 euro suurusele summale. Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr T.G suhtes : Prokurör nõuab kohtus : KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus T.G-le karistuseks rahalist karistust 100 päevamäära ulatuses s. o. 320 eurot (päevamäär a`3.20 eurot). Lugeda eraldi kandmisele kuuluvaks 08. 10. 2008.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega T.G-le KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud kandmata karistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust tingimisi 3 – aastase katseajaga. Välja mõista T.G-lt 38,35 eurot xxxxxx xxxxxxx . Välja mõista T.G-lt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot. Menetluse käik : T.G on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude 3

(5)tõenditega. Seega esinevad kõik

§ 239toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused.

Süüdistatav T.G ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

§244ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 24.05.2011.a.

lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav T.G kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Kaitsja esitas taotluse T.G-lt väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks, seoses sellega, et süüdistatav on töötu. Prokurör ei vaidle vastu kaitsja sõidukulude riigi kanda jätmisele, muus osas leiab, et on põhjendamata menetluskulude vähendamine. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 115,65 eurot. T.G kaitsja Andres Veski on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,18 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Riigi õigusabi tasu 19,18 eurot tuleb arvestada advokaat Andres Veski´le. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku.

§ 180lg.

3 tuginedes leiab kohus, et põhjendatud on T.G-lt väljamõistmisele kuuluva sundraha osaliselt riigi kanda jätmine, arvestades, et süüdistatav on töötu, siis ilmselgelt käivad täies mahus menetluskulude hüvitamised üle jõu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb T.G-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 208,52 eurot ja õigusabi tasu 76,71 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 4

(5)Hele Ilisson Kohtunik 24.05.2011.a. 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.