← Eesti

4-11-831/3

4-11-831 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a Tallinn Väärteoasja number 4-11-831 (2316,11,001751,2316,11,003805, 2315,11,002161) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Karistusseadustiku § 218 lg 1 ja Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik B.H, ik: XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Kristi Vares, Põhja Prefektuuri Ida Politseijaoskond RESOLUTSIOON
  3. B.H süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 4 (neli) päeva. 1
  4. B.H süüdi tunnistada NPALS § 15 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 8 (kaheksa) päeva.
  5. Määratud arest kokku 12 (kaksteist) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Määratud aresti ärakandmist arvestada alates B.H aresti ärakandmisele asumisest. Määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 15.05.
  6. Kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse alates aresti ärakandmisele toimetamisest.
  7. B.H-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiiside tegemisel tekkinud kulu 70 (seitsekümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „B.H, 4-11-831, joobeekspertiis“.
  8. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille 1 kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 31.03.
  9. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 07.02.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1195025 selles, et 08.01.2011 kell 08.00 Pärnu mnt 19 asuvas kaupluses Westmani Äri (OÜ Mariel) möödus B.H kaupluses kassarvist, jättes tasumata kauba eest koguhinnaga 9, 69 €, millega pani toime varavastase süüteao väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära. Menetlusalune isik peeti kinni ja rikkumata kaup tagastati kauplusele. Seega pani menetlusalune isik toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et juustu tahtis varastada enda jaoks. 02.03.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1222411 selles, et 02.03.2011 kella 12.10 ajal peeti Majaka 19 ees kinni B.H, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, metadooni, amfetamiini, metamfetamiini, 7-amiinoklonasepaami sisaldus, mistõttu koostati 1 väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 15 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et kolm päeva tagasi tarvitas fentanüüli. 05.03.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1233762 selles, et 05.03.2011 kella 20.29 ajal peeti Vesivärava 37 kinni B.H, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel 3-metüülfentanüüli, fentanüüli, metadooni, 7-amiinoklonasepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas metadooni ja rivotrili. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et oli natuke võtnud, ei tea miks varastas. Läks baarist koju, ei oska põhjendada. 02.03.2011 kohta saab öelda, et ei tea mida näitas proov, kuid tarvitab vaid metadooni ja valuvaigisteid. Mitu päeva järjest peeti kinni ja proov ilmselt näitab. Võis natuke tarvitada midagi muud. 05.03.2011 kohta võib öelda, et aine püsib organismis sees. Nüüd on majahoidjana tööle asunud, praegu on katseaeg, koristab 4 trepikoda. Peab veel jõudma kriminaalhooldusesse ja tööhõiveametisse. Trahve tasub 100 krooni kaupa, kuid rahaliselt on sellega raskusi. Karistuse osas tahaks öelda, et tunnistab end süüdi, kuid tahaks, et saaks osadena ära istuda, et saaks tööl käia. Ei taha probleeme tekitada ei endale ega teistele. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tuleks määrata arest 20 päeva, välja mõista menetluskulu 70 eurot. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi, väärteoasja materjalidest nähtuvat varastatu äravõtmise fakti ja kauba tagastamist kauplusele, leiab, et menetlusaluse isiku käitumisest ilmneb võõra vallasasja äravõtmine, mis on toime pandud ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuivõrd varastatu väärtus ei ületanud 20 miinimumpäevamäära, leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona. Samuti, tutvunud joobeseisundi tuvastamise uuringuaktidega, menetlusaluse isiku selgitustega, asub seisukohale, et väärteoasja materjalidega on tuvastatud menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine tarvitamine ning kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. 2 Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on tasumata, samuti on teda karistatud varavastaste väärtegude ja kuritegude eest, millest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata ning varavastaste kuritegude toimepanemine, samuti eriliigiliste väärtegude toimepanemine viitab otseselt rahaliste vahendite puudumisele ja trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb erinevaliigiliste väärtegude eest määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kolme väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata väärtegude kogumis ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Märt Toming kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.