300,00 eurot. KAEBUSE SISU B.P esitas 25.04.2010.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar Aivar Hirsi 31.03.2011.a. väärteoasjas 2302,11,003164 tehtud otsus karistuse osas, mis on määratud juhtimisõiguse puudumise eest ja turvavöö mittenõuetekohase kinnitamise eest. B.P põhjendab esitatud kaebust sellega, et B kategooria juhtimisõigus on tal olemas, esimesed load sai juba 15.02.2001.a. venemaal, №vgorodis, elas seal aastatael 2000 – 2004.a. Selgitas antud olukorda ka vastulauses liiklusmenetlustalitusele aga nagu nähtub otsusest, seda ei ole arvestatud. Teda on ka varemalt korduvalt kinni peetud ja juhtimisõigusega ei ole probleeme tekkinud, välja arvatud 28.02.2011.a. Võtab süü omaks, et ei olnud kursis, et välisriigis välja antud load tuleb Eestis ära vahetada 12 kuu jooksul peale Eestisse elama asumist. Siin on veel selline aspekt asjal, et antud perioodil Venemaal elades ei kirjutanud ta ennast Eesti rahvastikuregistrist välja. Praeguseks hetkeks on ennast Eesti Rahvastikuregistrist välja kirjutanud, Venemaal load ära vahetanud ja ennast uuesti Eesti rahvastikuregistrisse sisse kirjutanud, seega liiklusseaduse mõistes kehtivad tema praegused Venemaal välja antud juhiload veel 12 kuud, mida kinnitas ka Saue ARK büroo. Turvavöö mittekinnitamisega ei saa ta samuti nõustuda. Patrulli sõnul, et keegi kuskil nägi, et tal ei olnud turvavööd peal, ei saa ta kahjuks nõustuda. Hetkel, kui patrull teda kinni pidas, oli tal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Antud juhul tuleb välja nii, et kui politseil on mingi reid, siis võib analoogselt absoluutselt kellele iganes mingi rikkumise välja kirjutada. Vastuseks tema küsimusele, kes sellest situatsioonist on ka peale tunnistaja väite mingi muu tõendusmaterjal (näiteks foto või videolõik), et ta ei olnud tuvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, sai vastuseks, et ei, muud tõendusmaterjali ei ole. Kahjuks ei saa ta seekord liikluspolitsei väidetega nõustuda. B.P avaldas, et ta ei soovi osaleda kohtuistungil. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtule 29.04.2011.a. saadetud kirjalikus seisukohas väärteoasja nr 4 – 11 – 1638 (2302,11,003164) B.P kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alus kaebuse rahuldamiseks puudub. Liiklusseaduse § 22 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning sama seaduse § 24 lg 1 järgi tõendab juhtimisõigust kehtiv juhiluba või seaduses ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Käesolevas väärteoasjas on tekkinud vaidlus selle üle, kas menetlusalusel isikul oli turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata ning kas Venemaal 26.01.2011.a väljastatud juhiluba nr 53 YA 017420 andis menetlusalusele isikule õiguse juhtida mootorsõidukit temale süüksarvatava väärteo toimepanemise hetkel. Menetlusaluse isikule LE § 68 p 5 süüks pandav väärtegu on tõendatud tunnistajate AOja AKütlustega ning kombineeritud liiklusjärelvalve teostamise protokolliga.
lg 1 kohaselt kehtib Eestis selline välisriigis väljaantud juhiluba, mis on 2 välja antud ja vormistatud vastavalt Genfi
lg 4 kehtib Eesti kodaniku või Eesti elamisluba omava isiku Eestisse elama asumisel tema välisriigis väljaantud ja
lg 1 nõuetele vastav juhiluba Eestis 12 kuud, seda arvates juhiloa omaniku Eestisse elama asumisest või elamisloa väljastamisest. Juhiluba vahetatakse eesti juhiloa vastu sellisel juhul eksamiteta.
lg 5 kohaselt Eestisse elama asunud isiku Euroopa Liidu liikmesriigis väljaantud juhiluba ei pea vahetama Eesti juhiloa vastu, kuid käesoleval hetkel ei ole Venemaa Föderatsioon Euroopa Liidu liikmesriik, ning seetõttu kuulub Venemaa Föderatsioonis väljastatud juhiluba ümbervahetamisele. Kuivõrd menetlusalusele isikule on antud sõiduki juhtimisõigus esmakordselt aastal 2001 ja rahvastikuregistri andmetest nähtub, et ajavahemikul 02.09.1978 – 14.03.2011.a oli B.P elukoht Eesti Vabariik, mistõttu hakkas menetlusalusele isikule 12-kuuline tähtaeg, mille jooksul oleks ta pidanud oma juhiloa ümber vahetama, kulgema 15.02.2001.a, siis pidi ta igal juhul 12 kuud pärast juhiloa saamist vahetama Venemaa Föderatsiooni juhiloa Eesti juhiloa vastu. Antud juhul kuni käesoleva ajani menetlusalune isik seda teinud ei ole. Kuna isikul oli olemas seaduslik alus Eestis viibimiseks ning seega oli tal ka õigus siin ka mootorsõidukit juhtida, kuid sada ainult tingimustel, mis on ettenähtud liiklusseaduses. Kuna B.P peeti kinni sõiduki juhtimiselt, siis oli tal kohustus omada sel ajal Eesti Vabariigis kehtivat juhiluba ning juhtimisõiguse olemasolu tõendamiseks ei piisanud Venemaa Föderatsioonis välja antud juhiloast. Isiku vaba valik on, kas ta täidab
lg-st 4 tulenevat kohustust juhiloa vahetamise kohta teatud tähtaja jooksul, kuid selle kohustuse õigeaegselt täitmata jätmisel peab isik arvestama ka asjaoluga, et ta minetab õiguse osaleda liikluses mootorsõiduki juhina. Isik, kes viibib Eestis kas alaliselt või ajutiselt, peab ise tundma huvi selle vastu, et tema igapäevane tegevus ei läheks vastuollu Eestis kehtivate õigusnormidega. Isiku enda kohustus on näidata üles initsiatiivi tagamaks oma tegevuse õiguspärasus. Arvestades eelpool toodut ja asjaolu, et menetlusalusele isikule esitati samadel asjaoludel süüdistus
lg 1 järgi ka varasemalt (28.02.2011 väärteoasjas nr 2373,11,001065) ei saa lugeda, et menetlusalune isik oleks 11.03.2011.a kell 09.31 temale süüksarvatava väärteo
Väärteoprotokolli AB 1245908 kohaselt juhtis B.P 11.03.2011.a Eestis mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimiseõigust (kontrollimisel esitas Venemaa Föderatsiooni juhiloa nr 53 YA 017420, kuid elab alaliselt Eestis) ning ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. 1 B.P-le süüks arvatud
lg 2 ettenähtud süüteo põhikoosseisu kohaselt on karistatav mootorsõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt.
lg 2 kohaselt on raskendavateks asjaoludeks mootorsõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimiseõigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud - karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistamise aluseks olev süüline käitumine
Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS § 57 ja § 58 järgi kaebuse esitaja käitumises puuduvad. Arvestades menetlusaluse isiku varasemat liiklusalast käitumist, mida iseloomustab karistusregistris kehtivate karistuste puudumine on kohtuvälise menetleja arvates põhjendatud B.P karistamine rahatrahviga alla sanktsiooni keskmises määra s.o 75 trahviühikut ehk 300 EUR. Lähtudes eelpool toodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. 3 KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Juhtimisõiguseta juhtimine Liiklusseaduse (
) § 22 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.
lg 1 kohaselt on juhtimisõigust tõendav dokument kehtiv juhiluba või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Igal isikul võib olla ainult üks kehtiv juhiluba.
lg 1 kohaselt kehtib Eestis välisriigis väljaantud juhiluba, mis on välja antud ja vormistatud vastavalt Genfi
lg 4 kohaselt kehtib Eesti kodaniku või Eestis elamisluba omava isiku Eestisse elama asumisel tema välisriigis väljaantud ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele vastav juhiluba Eestis 12 kuud, arvates juhiloa omaniku Eestisse elama asumisest või elamisloa väljastamisest. Väärteoasja materjalide hulgas sisalduvast rahvastikuregistri andmebaasi väljatrükist nähtub, et B.P on elanud püsivalt Eesti Vabariigis alates 02.09.1978.a. ning on korduvalt ( 06.10.2003.a, 23.07.2007.a. ja 26.06.2008.a.) rahvastikuregistrile andmed oma elukoha määratlemiseks Eesti Vabariigis. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on B.P-le antud Vene Föderatsioonis mootorsõiduki juhtimisõigus ja 15.02.2001.a. ning väljastatud ka juhiluba. Kohus ei näe põhjust kahelda B.P väites, mille kohaselt ta elas aastast 2000.a. Vene Föderatsioonis. Kasutades Vene Föderatsioonis väljastatud juhiluba selle väljastanud riigis puudus B.P vajadus juhiloa vahetamiseks. Alates 06.10.2003.a. on B.P määratlenud oma elukohaks XXX, Tallinnas. Seega algas
B.P on kohtule esitatud kaebuses avaldanud, et ei olnud kursis, et välisriigis välja antud load tuleb Eestis ära vahetada 12 kuu jooksul peale Eestisse elama asumist. Kohus märgib, et seaduse mittetundmine ei vabasta isikut vastutusest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et isik, kes viibib Eestis kas alaliselt või ajutiselt, peab ise tundma huvi selle vastu, et tema igapäevane tegevus ei läheks vastuollu Eestis kehtivate õigusnormidega. Isiku enda kohustus on näidata ülesinitsiatiivi tagamaks oma tegevuse õiguspärasus. B.P-le on käesolevas asjas koostatud väärteoprotokoll 11.03.2011.a. B.P on muutnud oma elukoha rahvastikuregistris Vene Föderatsioonis olevaks 14.03.2011.a. Kohus leiab, et B.P selline tegevus on ajendatud vastutusest vabanemiseks, mitte tegevuse õiguspärasuse saavutamiseks, kuna kaebust menetledes on leidnud tõendamist, et B.P elab Eestis püsivalt alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.