järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Alar Häidberg Süüdistatav V.T elukoht: XXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ei ole; väärteokorras karistatud 2-l korral tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Mare Laur RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.T
järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.T ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
järgi selles, et tema juhtis 09.07.2011 kella 05.10 paiku Tartumaal, Elvas, Apteegi tänaval mootorsõidukit BMW, reg nr XXX olles alkoholijoobes. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. 2
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks neli kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.T ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks kuuks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et V.T on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.T süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 19,18 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot) ning ekspertiisiasutusel joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.