4-11-4452/4

4-11-4452 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-11-4452 Kohtunik Julia Vernikova Väärteoasi Z.H kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 20.10.2011.a otsusele väärteoasjas nr 2373,11,006049 Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik: Z.H (i.k. xxx; eluk. xxx); kohtuväline menetleja: Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus. Kohtumenetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 20.10.2011.a otsus väärteoasjas nr 2373,11,006049 määratud lisakaristuse osas ning määrata Z.H-le lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 1 alusel mootorsiduki juhtimise äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks.
3. Z.H kaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad. 20.10.2011.a. otsusega määrati Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsusega Z.H-le Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahv 200 trahviühikut s.o 800 eurot ning KarS § 50 lg 1 p 2 alusel ja LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki 2 juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Väärteo kirjelduse kohaselt juhtis isik 01.10.2011 kell 11.00 Munalaskme-Laitse tee 4-l km Kernu vallas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,67 mg. Esitatud kaebuses vaidlustab Z.H otsust osaliselt s.o. määratud lisakaristuse osas. Väärteo toimepanemist ta tunnistab ja kahetseb. Z.H põhjendab lisakaristuse mittekohaldamise taotlust järgmiste asjaoludega: tal käivad läbirääkimised võimaliku tööandjaga, mille tulemusena asub ta tõenäoliselt tööle Keilas, kaebaja elukohast töökohta jõudmiseks on võimalik kasutada bussi või rongi. Keilasse käib liinibuss kolm korda päevas kellaaegadel, mis ei võimalda õigeks ajaks tööle jõuda – 09.30; 14.30; 18.
4. Rongi tunniplaan on peaaegu sama ning ka see ei võimalda jõuda kella 07.00-ks tööle. Peres on kaebaja ainuke mootorsõiduki juhtimisõigust omav perekonnaliige. Kaebaja abikaasa töökoht asub Sauel, mis tähendaks, et ka abikaasa tööle jõudmine võib osutuda võimatuks. Kaebuses märgitakse, et Z.H on teinud oma eksimusest tõsised järeldused ning taoliste rikkumiste välistamiseks edaspidi lasi ta endale paigaldada Wismari Haiglas alkoholivastase depoo-preparaadi disulfiraam (Esperal). Samuti viitab kaebaja asjaolule, et tal ei ole mitte ühtegi varasemat karistust liikluseeskirja rikkumise eest. Menetlusalune isik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastuses on asutud seisukohale, et lisakaristuse kohaldamise üle otsustamisel arvestati üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Juhtimisõiguse vajalikkus ei tulnud isikule ootamatuna pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemist. Isik pidi teadma, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse lisaks rahalisele karistusele karistada ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohtuväline menetleja arvab, et isiku ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus niivõrd suur, et ta pidi enda sellisest seisundist olema kahtlemata teadlik või pidi seda vähemalt võimalikuks pidama. Olukorras, kus isik peab oma pere transportimist oluliseks ja töökoha saamine sõltub juhtimisõiguse olemasolust, peab isik igapäevases elus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema soodsa majandusliku olukorra säilimise. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et selline teadmine ei ole aga kaebajale soovitud mõju avaldanud ega sundinud teda hoiduma väärteo toimepanemisest. Sellest lähtuvalt leiab kohtuväline menetleja, et kaebaja on liikluses ohtlik nii endale, kui ka teistele liiklejatele ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada vähemalt selleks ajaks, kui juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud. Kohtuväline menetleja nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht ja põhjendused. Kohus leiab, et antud väärteoasja on võimalik lahendada ilma istungit korraldamata kirjalikus menetluses. Nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on teatanud, et nõustuvad asja kirjaliku menetlusega. Kohtumenetluse pooled ei ole kohtule uusi tõendeid esitanud. Kohus, arutanud väärteoasja täies ulatuses, uurinud vahetult väärteoasjas olevaid tõendeid ning arvestades kohtumenetluse poolte kirjalikke seisukohti leiab, et Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsus nr 2373,11,006049 tuleb tühistada menetlusalusele isikule määratud lisakaristuse osas. Kaebaja ei vaidlusta talle esitatud süüdistust sisuliselt. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Z.H 01.10.2011 kell 11.00 Harjumaal Kernu vallas Munalaskme-Laitse teel mootorsõidukit BMW 318i registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris 3 väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,67 mg. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 69 lg 5 nõudeid, pannes toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.01.10.2011 koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt tuvastati Z.H alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Drager Alcotest 7110 EST nr ARBK-0033 (tunnistuse number TTRC-11-00010, mille lugem oli 0,72 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,67 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest on näha, et Z.H kõrvaldati 01.10.2011 sõiduki juhtimiselt, kuna oli arvata, et ta on joobeseisundis. Z.H on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohapeal ka kätte saanud. Ülalnimetatud tõenditele tuginedes loeb kohus väärteo toimepanemist menetlusaluse isiku poolt tõendatuks. Liiklusseaduse § 224 lg 2 näeb karistusena ette selles sätestatud väärteo eest rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ning sama paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohus leiab, et karistuse määramisel, s.h lisakaristuse kohaldamisel on kohtuväline menetleja juhindunud KarS §-st
5. Karistuse määramisel on arvestatud süü suurust, üld- ja eripreventiivseid eesmärki. Lisakaristuse kohaldamise üle otsustamisel on kohtuväline menetleja põhjendatult leinud, et Z.H süü suurust iselomustab tema organismis tuvastatud alkoholisisalduse hulk, mis peaaegu võrdub LS § 224 lg 2 ettenähtud maksimummääraga ning vaid mõni sajandik päästis isiku kriminaalvastutusele võtmisest. Sellest lähtuvalt on kohus samal seisukohal nagu kohtuväline menetlejagi, et isik, kes ei taju oma käitumise tagajärgede tõsidust, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Kohus leiab, et esitatud tõend kaebajale implanteeritud alkoholivastase preparaadi kohta annab pigem tunnitust asjaolust, et probleem alkoholiga on isikul muutunud niivõrd tõsiseks, et selle lahendamine iseseisvalt käib tal üle jõu, mistõttu pidas ta vajalikuks rakendada radikaalseid meetmeid. Samas on teada, et teatud liiki inimeste puhul ei ole alkoholivastase preparaadi implanteerimine ületamatu ja lõplik takistus edaspidiseks alkoholi tarvitamiseks. Seega ei saa taoline Z.H samm olla absoluutseks garantiiks, et tulevikus ei istuks ta uuesti rooli joobeseisundis. Kohus on seisukohal, et kirjeldatud olukorras, arvestades Z.H isikuomadusi, võib karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks üksnes juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. On üldteada, et raskete tagajärgedega liikkusõnnetuste kõige levinum põhjus on sõiduki juhtimine joobeseisundis. Sellest lähtuvalt on juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine Z.H suhtes põhjendatud ka üldpreventiivsetel kaalutlustel. Kohus nõustub täielikult kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Z.H, olles teadlik auto kasutamise hädavajalikkusest kogu perele, oleks pidanud seda hoolsamalt jälgima oma liiklusalast käitumist ning asjaolu, et töökohustuste täitmine võib osutuda võimatuks, ei saanud tulla kaebajale ootamatusena. Samas kohus leiab, et ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada karistust kergendavaid asjaolusid, nimelt avaldas Z.H nii vastulauses kui ka kaebuses, et ta tunnistab ennast 4 täielikult süüdi ja kahetseb tehtut. Tema kahetsuse siirust ei ole kohtuväline menetleja kahtluse alla seadnud. Karistusregistri andmetel ei ole Z.H varem ühtegi korda liiklusalaste süütegude toimepanemise eest karistatud. Kohtuvälise menetleja otsusest ega kirjalikust vastusest ei nähtu, millistel kaalutlustel jõudis ta järeldusele, et Z.H-lt tuleb juhtimisõigus ära võtta just 6 kuuks. Arvestades määratud rahatrahvi suurust, mis asetseb LS § 224 lg 2 sanktsiooni 2/3 piirides ning Z.H karistusregistris andmete puudumist, on kohus seisukohal, et lisakaristuse pikkuse võib jätta sanktsiooni miinimumi tasandile. Kohus juhindub V™S § -dest 120, 132-
6. Kohtunik