järgi kiirmenetluses kokkuleppementluse sätete kohaselt Prokurör prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav R.Z elukoht: XXXX XX; isikukood XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Mare Laur RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada R.Z
järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.Z ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
elab kohtu poolt määratud alalises elukohas
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Mõista Eesti Vabariigilt Tartu I Advokaadibüroo kasuks välja 19 (üheksateist) eurot 18 senti, sealhulgas käibemaks 3 (kolm) eurot 20 senti advokaat Mare Lauri poolt R.Z-ile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel välja mõista R.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena ½ sundrahast, s.o 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti ja riigi õigusabi kulud 76 (seitsekümmend kuus) eurot 71 senti. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et R.Z on õigus menetluskulud summas 285 (kakssada kaheksakümmend viis) eurot 23 senti tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus R.Z süüdistatakse selles, et tema 14.12.2011 kella 14.50 paiku, viibides Tartus Kalevi tänaval politseisõidukis, esitas Lõuna Prefektuuri liikluspolitseinik Triinu Kabelile oma isiku tuvastamiseks K.P. nimele väljaantud EV juhiloa nr XXX eesmärgiga vabaneda vastutusest toimepandud süüteo eest. Sellega pani R.Z toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustustest. Kokkulepe 2 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus R.Z-ile karistuseks 3 kuud vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.Z 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. R.Z tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole. Süüdistatav kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks 1 pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 57,53 eurot ja kohtumenetluses 19,18 eurot, kokku 76,71 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. R.Z puudub kindel sissetulek, ta on valmis menetluskulusid vabatahtlikult tasuma, kuid palub sissetulekute suurust arvestades võimalust maksta neid ositi ca 50 eurot kuus. Kuna R.Z-ile käib kõigi menetluskulude ühe korraga tasumine talle üle jõu, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse tasuda neid ositi ühe aasta jooksul. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.