← Eesti

1-11-11005/8

Obsah (6)§ 199§ 181§ 64§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. jaanuaril 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-11005 Kohtunik Peet Teidearu Sek

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 181 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav N.P isikukood: XXX; elukoht: XXXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral, väärteokorras karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Otto Preem RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.P

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks üheksa

(9)kuud vangistust. Süüdi tunnistada N.P

§ 181järgi ja mõista karistuseks kolm

(3)kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõista N.P-le liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks kümme

(10)kuud vangistust.

§ 74lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.P ei pane kahe

(2)aasta ja kuue
(6)kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu poolt määratud alalises elukohas

  1. ilmub kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonda; määratud ajal registreerimisele
  2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saab kriminaalhooldusametnikult vahetamiseks. eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

§ 78lg 1 alusel hakata N.P katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata N.P katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. N.P suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista N.P-lt kannatanu M.V. kasuks tsiviilhagi summas nelisada kolmkümmend neli

(434)eurot 60 senti. KrMS § 180 alusel välja mõista N.P-lt riigituludesse sundraha nelisada kolmkümmend viis
(435)eurot, toimiku materjalist kaitsjale koopiate tegemise kulu kolm
(3)eurot 97 senti ja kaitsjatasu ükssada nelikümmend üheksa
(149)eurot 21 senti. Määrata, et N.P on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne
(10)kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka 2 juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Süüdistus N.P süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul
  3. septembril
  4. a kella 23.00-st kuni
  5. septembril
  6. a kella 01.00-ni tungis grupis koos alaealise S.V. akna lõhkumise teel sisse Tartumaal XXX vallas XXX alevikus maja 2-9 M.V. kuuluvasse korterisse, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära elektridrelli väärtusega 3000 krooni (191,73 eurot), tikksae väärtusega 1000 krooni (63,91 eurot) ja võtmekimbu väärtusega 300 krooni 19,17 eurot). Sellega pani N.P toime

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ning sissetungimisega. Veel süüdistatakse N.P selles, et tema kaasas ajavahemikul

  1. septembril
  2. a kella 23.00-st kuni
  3. septembril
  4. a kella 01.00-ni alaealise S.V. (sündinud XXX) Tartumaal XXX alevikus majas 2 – 9 sissetungimisele ja sealt M.V. kuuluvate esemete vargusele. Sellega pani N.P toime

§ 181

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o alaealise kaasatõmbamise kuriteo toimepanemisele. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör N.P-le karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 181

kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale N.P-le karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista N.P-le liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt

§ 75

lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast 3 lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. N.P tuleb süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 ja § 181 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga on tekitatud kahju summas 434,60 eurot (s.o 6800 krooni), millises summas on kannatanu M.V. esitanud ka tsiviilhagi. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud N.P poolt kannatanule varalise kahju tekitamine ja tema süü selles. Samuti on leidnud tõendamist, et tekitatud varalise kahju suurus vastab tsiviilhagis ja kokkuleppes toodud summale. Seega leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi on täies ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. N.P menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot, toimiku materjalist kaitsjale koopiate tegemise kulu 3,97 eurot ja kaitsjatasu 149,21 eurot. Kohtunik leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summat ja asjaolu, et süüdistataval tuleb lisaks menetluskuludele hakata kohtuotsuse jõustumisel tasuma ka võrdlemisi suurt tsiviilhagisummat, on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa. Peet Teidearu Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.