← Eesti

1-11-14231/5

Obsah (4)§ 121§ 74§ 75§ 78

1-11-14231 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. jaanuaril 2012. a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola

§ 121

järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav M.J Isikukood: XXX; elukoht: XXXX Tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja RESOLUTSIOON Varasem karistatus: Kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 12.03.2003. a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 113 järgi rahaline karistus 15 000 krooni (958,67 eurot) ja KrK § 180 järgi 1 aasta j 9 kuud vangistust; väärteomenetluses karistatud 2-l korral Vandeadvokaat Aivar Hint juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada M.J

§ 121

järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui M.J ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal nõuetekohaselt

§ 75

lg 2 p 2 alusel määratud kontrollkohustuse ja

§ 75lg.

1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 1

(3)5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata M.J-ile katseajaks kontrollkohustus: mitte tarvitada alkoholi

§ 78

p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 09.01.

  1. a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista riigieelarvest 19 (üheksateist) eurot ja 20 senti Tartu I Advokaadibüroo kasuks kaitseülesande täitmise eest vandeadvokaat Aivar Hindi poolt. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista M.J-ilt 138 (ükssada kolmkümmend kaheksa) eurot ja 38 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber
  2. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-11-14231 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Määrata M.J-ile menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg 1 (üks) aasta kohtuotsuse jõustumisest. arvates Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. kohtuotsus KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 335 (kolmsada kolmkümmend viis) eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
  3. peatüki
  4. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o. alates 09.01.
  5. a määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab. M.J süüdistatakse selles, et tema 16.11.2011 kella 07.30 paiku Tartus XXX asuvas korteris isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kasutas füüsilist vägivalda A.V. suhtes - lõi aftershave pudeliga „Denim“ A.V. näkku. Sellise tegevusega tekitas M.J A.V. füüsilist valu ja tervisekahjustusena pea piirkonna lahtise haava. Sellega pani M.J toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. 2

(3)Kokkuleppe sisu.

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav M.J-ile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 järgi ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele kui M.J ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all

§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§-s 75 lg 2 p 2 järgi on M.J käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud ja nende hüvitamine. Kaitsja taotleb kaitsjatasu 16 euro, millele lisandub 20 % käibemaksu. Taotlus on põhjendatud kohtuistungist osavõtuga tehtud tööga. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 435 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud kohtueelselt advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 38,38 eurot. Kaitsja taotleb menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist ja ositi tasumist, sest menetluskulude täies ulatuses tasumine käib süüdistatavale ilmselt ülejõu. M.J ülalpidamisel on 4 last. Pere elatub M.J rahvapensionist ja emapalgast. Arvestades pere sissetulekuid ja ülalpeetavate arvu käib menetluskulude täies ulatuses tasumine ilmselt ülejõu. Seetõttu ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades paneb kohus osa menetluskuludest sundraha osas riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Ülejäänud menetluskulud paneb kohus süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Eeltoodud asjaoludest on küllaldane alus järeldada, et ka menetluskulude tasumine KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul käib süüdimõistetavale ilmselt ülejõu. Kohus määrab tasumiseks pikema tähtaja, et mitte suurendada kohustusi täitemenetlusega kaasnevate kuludega. Ene Muts Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.