Obsah (4)

§ 121§ 76§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-7897 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidl

§ 121järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes G.U-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 76

lg 6 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendati G.U-le mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 17.06.2004 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 3 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust, võrra, mõistes G.U-le liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse kandmise aja alguseks G.U kinnipidamine 21.02.2009.

Karistuse kandmise aja algus 21.02.2009 ja lõpp 18.08.

1. Tartu Maakohtu 30.03.2012 määrusega jäeti G.U tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et, et G.U vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega puuduvad sisulised alused. Tegemist on isikuga, kes on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Tema suhtes on kohaldatud erinevaid karistusi, kuid see ei ole hoidnud teda uusi kuritegusid toime panemast. Eelmise karistuse kandmisest, mis oli G.U-le mõistetud mõrva eest, pidas kohus võimalikuks vabastada teda tingimisi enne tähtaega. G.U ei õigustanud usaldust ja pani katseajal toime uue isikuvastase kuriteo, mis oli taas suunatud tema perekonnaliikmete vastu. Isiku taoline käitumine seab kahtluse alla isiku sobivuse kriminaalhooldusele, kuna see ei ole piisava mõjutamaks teda käituma seaduskuulekalt. Lisaks leidis kohus, et ennetähtaegne vabanemine peaks olema soodustus, mida saab üldjuhul kasutada vaid ühel korral. Selline soodustus, mis tagab isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Korduva ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel sisuliselt sama vangistuse kandmisel kaotab ennetähtaegne vabastamine oma mõtte – motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et ka vangistuse ajal on G.U probleeme enda kontrollimisega ja kehtestatud nõuetest kinnipidamisega – tal on 15 kehtivat distsiplinaarkaristust, neist viimased 11 on määratud vähem kui aasta tagasi toimepandud rikkumiste eest. Vastates kohtu küsimustele üritas kinnipeetav vähendada toimepandud rikkumiste olulisust ja oli ennastõigustav, mistõttu jäi kohtule mulje, et ta ei ole siiani teadvustanud, kuivõrd oluline on seaduskuulekas käitumine ja kehtestatud nõuetest kinnipidamine. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu G.U taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. G.U leiab, et kohus, nimetades tema selgitusi distsiplinaarrikkumiste kohta „püüdeks vähendada toimepandud rikkumiste tähendust ja enda õigustamiseks“, võttis temalt loomuliku õiguse enda kaitsmiseks. Kuna istungil ei olnud G.U esindajat, pidi ta ennast ise kaitsma. Sellest aga järeldub G.U arvates, et kohus võttis õiguse teda kaitsta, laiendada vastuväiteid ja pööras selle argumendi tema süüdistamiseks. G.U möönab, et lähtudes rikkumiste hulgast, tegi kohus loogilise järelduse tema võimetuse kohta seaduskuulekalt käituda. G.U selgitab, et ta püüdis anda hinnangut nende rikkumiste raskusele, kuid kohus keelas selle, kui rikkumiste tähtsuse vähendamise. Määruskaebuses käsitleb G.U puutuvat rikkumiste sisusse (leitud kirjaklambri ja suitsetamist puudutavad rikkumised). G.U ei nõustu kohtu väitega, et kuna ühel korral teda vabastati ennetähtaegselt, siis järgmisel korral ei ole tal automaatselt sellele õigust. G.U märgib, et igal kinnipeetaval on olemas seadusega antud mitmekordne võimalus tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. G.U hinnangul on ennetähtaegne vabanemine kui stiimul paranemiseks. G.U-leiab, et sellise mõttega võiks üldse ennetähtaegse vabanemise võimaluse ära keelata nende jaoks, kes on korra juba kasutanud seda ja sooritanud teistkordselt rikkumise. G.U märgib, et 16 aasta jooksul, mil ta viibis vangistuses, sai ta ainult 1 ennetähtaegse vabanemise võimaluse ning leiab, et ühe võimaluse tulemustest ei saa järeldada seaduspärasust selles, et ta oleks justkui üdini parandamatu. G.U märgib, et möödunud on üle 3 aasta, mis on piisav aeg, et mõista oma vigu ja üritada vältida neid tulevikus. G.U jaoks on arusaamatu, miks ei võeta teda sellisena, nagu ta on praegusel hetkel, vaid lähtutakse minevikust ning poogitakse talle külge kuritegude sooritamise võimalusi, mida ta ei kavatse sooritada. Lisaks märgib G.U, et ei ole saladus, et paljusid vabastatakse mitu korda, isegi 4 korda. -2 - G.U möönab, et 2 esimest karistust on talle mõistetud raskete kuritegude eest, kuid üheski neist ei ole ta olnud agressori rollis. G.U hinnangul on agressiivne inimene see, kes jookseb mööda linna kurikaga ja tapab ilmsüütuid inimesi, see, kes peksab raudesemega inimese surnuks eesmärgiga saada tema raha ja osta endale narkootikume, nagu ka see, kes ründab, vägistab, tapab väikseid lapsi. G.U selgitab, et esimesel juhtumil taheti teda läbi peksta ning teisel juhul ründas esimesena purjus kasuisa, sooviga teda ära tappa. Mõlemal juhul ületas G.U lubatud enesekaitse taseme. Viimasel juhul, s.o katseajal, lõi G.U tõepoolest noorukit esimesena, kuid see on G.U hinnangul õnnetu erand, mitte reegel. G.U kahetseb seda, kuna selle tagajärjel kaotas ta pere. G.U leiab, et toimunu ei tõenda tema agressiivsust või impulsiivsust. Puutuvalt sotsiaalprogrammide läbimisse märgib G.U, et esimest korda pakuti talle läbida XXX programmi, kui tal on sellega probleeme, kõigest paar nädalat enne kohtuistungit. Ühtlasi ei ole ta käitunud teiste kinnipeetavate või vanglaametnike suhtes agressiivselt. Süüdimõistetu märgib, et kohtu jaoks omab tähendust ainult märge mingi programmi läbimise kohta asja materjalides, enamus kinnipeetavaid läbib kursuse ainult selleks, et näidata ennast kohtunike ees ainult positiivsest küljest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et G.U vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on G.U puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks neid tervikuna korrata ning seetõttu rõhutab üksnes järgnevat.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et nii tingimisi ennetähtaegse vabastamise kui ka karistuse mõistmise mõtte ja eesmärgi kohaselt ei ole kinnipeetavate tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest reegel. Vastupidi, kinnipeetavatel tuleb arvestada, et neile mõistetud karistus kuulub üldjuhul tervikuna ärakandmisele ning üksnes erandlikud asjaolud tingivad karistuse kandmisest vabastamise tingimisi ennetähtaegselt. Nimetatud erandlike asjaolude tuvastamiseks, tuleb kohtul hinnata

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis.

Oluline on rõhutada, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimaldab eelkõige kohtul tekkinud veendumus, et karistuse eesmärk on kinnipeetava suhtes saavutatud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendatult arvestanud, et G.U on varasemalt juba tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastatud. Asjaolu, et G.U pani katseajal toime uue isikuvastase kuriteo oma lähedase vastu näitab ringkonnakohtu hinnangul, et G.U suhtes ei olnud karistuseesmärk saavutatud. Nimetatud asjaolu ei anna ringkonnakohtu arvates alust olla sellel korral veendunud, et G.U ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid ning suudab oma käitumise viia kooskõlla ühiskonnas kehtivate normide ja tavadega.

1. Ringkonnakohus leiab, et G.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist takistavaks asjaoluks on ka karistuse kandmise ajal G.U-le määratud hulgalised distsiplinaarkaristused. Kuigi G.U on nii maakohtu istungil kui ka määruskaebuses selgitanud distsiplinaarkaristuste aluseks olnud asjaolusid ja nende toimepanemise põhjuseid, -3 - leiab ringkonnakohus, et olenemata hulgalistest esitatud õigustustest on siiski oluline, et G.U ei ole suutnud kinni pidada vangistuses kehtivatest reeglitest ning on neid järjepidevalt eiranud. Siinjuures osundab ringkonnakohus, et karistuse kandmise ajal kinnipidamisasutuses reeglitest kinnipidamine on kõigile kinnipeetavatele kohustuslik, olenemata sellest, kas nad peavad süsteemi või reeglistikku õiglaseks või ebaõiglaseks. Ringkonnakohus on arvamusel, G.U-le määratud distsiplinaarkaristused ei anna alust olla veendunud, et G.U suudaks vabaduses käituda õiguspäraselt.
2. Puutuvalt läbimata sotsiaalprogrammi, märgib ringkonnakohus, et kuigi G.U ise ei tunnista kalduvust vägivallale, võib seda järeldada tema varasemast elukäigust, mille kohaselt on G.U korduvalt toime pannud vägivallakuritegusid (mõrv, kehaline väärkohtlemine). Siinjuures osundab ringkonnakohus asjaolule, et kahtlemata ei ole sotsiaalprogrammide läbiviimise mõte selles, et kinnipeetavad neid formaalselt läbiksid. Vastupidi, sotsiaalprogramm omab tähendust ja mõju üksnes juhul, kui osalejal on tahtejõudu muutumiseks, enese parandamiseks ning eelkõige siis, kui ta probleeme tunnistab. Ringkonnakohus peab aga kahetsusväärseks, et G.U ei ole tunnistanud oma kalduvust agressiivsusele ning järjepidevalt õigustab ennast ja oma käitumist.
3. Ringkonnakohus märgib, et G.U suhtes esinevad ka mitmed positiivsed asjaolud (sealhulgas vangistuses töötamine, vabaduses kindel elukoht ja lähedaste olemasolu), kuid leiab, et nimetatud asjaolud ei kaalu üles G.U suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid (sealhulgas varasemalt toimepandud kuriteod ja nende eest mõistetud karistused, eelnevalt tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastatud, samalaadsed kuriteo toimepanemise asjaolud, hulgaliste distsiplinaarkaristuste olemasolu, suures ulatuses tasumata nõuded, vabaduses kindla töökoha ja seega sissetuleku puudumine).
4. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et G.U tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maarika Kuusk Mati Kartau -4 - Tiit Lõhmus