Toimik nr 1-10-2917 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.märtsil 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-2917 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu tõlk Inga Kaljus Kohtuasi Viru Vangla materjalid B.V tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 23.03.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu B.V, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta B.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.02.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. B.V on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 09.06.2010 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistatud 3 aasta 6 kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus 26.10.2009 ja lõpp 26.04.2013. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 26.04.2013. Kinnipidamisasutusest B.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 11 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel elukoht. Isikul on 9.klassi haridus. Vabanedes puudub kindel töökoht ja eriala, töökogemused on vähesed. Enne vangistust kindel sissetulek puudus, eluks vajaliku sai ebaseaduslikult. Korduvalt on sooritanud kuritegusid rahalise kasu eesmärgil. Isikul on suured võlanõuded 2843 eurot. Isik on narkosõltlane. Alustas tarvitamist 1998 aastal ning 2008 osales metadooni asendus-võõrutus programmis. On tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid, viimati 1
(3)enne vangistust süstis fentanüüli. Suhtlusringkond on valdavalt kriminaalne, võtnud omaks sealsed hoiakud. Isiku motivatsioon seaduskuulekaks toimetulekuks puudub. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Korduvalt on eiranud vanglaametnike korraldusi, ei näe vajadust koostööks. Arvestades kuritegusid on kasutanud vägivalda eesmärkide saavutamiseks. Vangla ei toeta B.V ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral kindel elu- ja töökoht. Kinnipeetava pöördumisel Kohtla-Järve linnavalitsuse poole on B.V võimalus elama asuda sotsiaalmajja aadressile xxx. Kinnipeetaval puudub eriala ja töökogemused on vähesed. Kinnipeetavat on kümme korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu eesmärgil. B.V ei soovinud sõnavõttu. Prokurör kirjalikult ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. B.V näol on tegemist varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Ta on narkosõltlane, kelle puhul varavastaste kuritegude toimepanemine on muutunud tema elustiiliks ja elatusallikaks. Varasemad karistusedei tingimisi vangistus ega reaalne vangistus ei ole suutnud teda panna oma käitumist muutma. Vastupidi, ta on pannud toime järjest raskemaid kuritegusid. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et B.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kümme korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Isikut on varasemalt karistatud II astme varavastaste kuritegude eest (vargused). Isikut on varem neljal korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid 3 korral ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid panemata ning ühel katseajal ei täitnud käitumiskontrollnõudeid ja karistus pöörati täitmisele. Käesoleval ajal kannab karistust I astme varavastase kuriteo röövimise eest, mis on toime pandud grupis ja vägivalda kasutades. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks II astme varavastastastele kuritegudele (vargustele) on lisandunud I astme röövimine. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-15) on näha, et B.V on väärteokorras 26 korral karistatud, sealhulgas 13 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest, viimane kord 09.02.2009. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused B.V puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 11 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistused on kehtivad. Karistused on määratud vanglaametnike solvamise, ähvardamise ja korraldusele allumatuse eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole B.V oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. 2
(3)Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav vangistuse jooksul ei ole läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi ja tööst vangistuses on keeldunud. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehvitusega kuni 04.10.2012. Vabanedes puudub B.V kindel elukoht. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus pöörduda Kohtla-Järve linnavalitsuse poole, et saada elamispind sotsiaalmajja aadressil xxx Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal haridus, eriala ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Samas B.V suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades B.V poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (korduvad varavastased kuriteod muuhulgas röövimine), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uute kuritegude toimepanemine katseajal, käitumiskontrollnõuete eiramine) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarrikkumised), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud 4 korral kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uued kuriteod. Seega kriminaalhooldus ei osuta B.V-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised nõuded 2843 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu B.V temale Harju Maakohtu 09.06.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)