1-07-15655/105

1-07-15655 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-15655 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu S.Z-i (S.Z) ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. mai 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu S.Z-i ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt K. Kooga Advokaadibüroo kaudu 38.34 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot kolmkümmend neli senti) vandeadvokaat Kaido Kooga poolt S.Z-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista S.Z-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest 38.34 eurot riigituludesse.
7. S.Z tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi SEB arveldusarvele nr 10220034796011 või Swedbank arveldusarvele nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „S.Z, 1-0715655, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Maakohtu
9. mai 2011 määrusega jäeti S.Z Tartu Maakohtu 13.12.2007 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 13.12.2007 otsusega tunnistati S.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8, § 266 lg 2 p-de 1, 3, § 201 lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 7 järgi ning mõisteti KarS § 64, § 68, § 65 lg 2 kohaldamisega karistuseks 4 aastat 9 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 02.03.2008 ja lõpp 14.12.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära S.Z-i, prokuröri ja kaitsja, asus seisukohale, et S.Z-i ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Maakohus tuvastas, et S.Z-i on kriminaalkorras karistatud kaks korda. S.Z on katseajal toime pannud uue kuriteo. Nimetatud asjaolud näitavad, et võimaluse korral eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid. S.Z-i on üheksa korda distsiplinaarkorras karistatud. S.Z ei ole vabanedes kindlat töökohta ega sissetulekut. S.Z on madal haridustase ning puudub töökogemus ja tööharjumus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kuritegude toimepanemise riski. S.Z puudub toetav sotsiaalvõrgustik. Tema ema on olnud aastaid töötu ning tema perekond, kuhu kuuluvad ema, kaks venda ja õde, elatuvad sotsiaaltoetustest. S.Z-i suhtlusringkond koosneb kriminaalse taustaga isikutest, tema vanemad ja vend on kriminaalkorras karistatud. S.Z on tasumata võlanõudeid summas 2137.33 eurot. Maakohus leidis, et arvestades S.Z-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ning tema isikut, (paljuepisoodilised vargused, võõrasse ruumi sissetungimised, korduv karistatus, uute kuritegude toimepanemine katseajal, distsiplinaarkaristuste rohkus, võimalusi asuda tööle, sotsiaalvõrgustiku puudumine), ei ole S.Z-i enne tähtaega vangistusest vabastamine põhjendatud. S.Z-i vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Positiivseks saab lugeda asjaolu, et S.Z on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise programmis ning töötab majandustöödel koristajana. Vabanedes on tal võimalik asuda elama oma ema korterisse aadressile XXX. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Süüdimõistetu S.Z palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on distsiplinaarkaristused määratud selle tõttu, et S.Z oli vanglas uus ja kaasvangid peitsid seetõttu tema kambrisse keelatud asju. Enamus distsiplinaarkaristustest peaksid olema kustunud, kuna on toime pandud üle aasta tagasi. S.Z tunnistab, et vabaduses tarvitas ta tõepoolest alkoholi, kuid vanglas olles on ta saanud aru, et kuriteod pani ta toime alkoholi mõjul ning kahetseb tehtut. Vabaduses alustaks ta seaduskuulekat elu. S.Z märgib, et
11. a läbis ta sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning 2011.a läbis Agressiooni asendamise treeningu. Ta on õppinud tisleriks ning vanglas töötanud majandustöödel koristajana. Ta on käitunud viimasel ajal vanglas eeskujulikult ning sellega teeninud välja isegi kodukülastuse. S.Z märgib, et vabaduses on tal kindel elukoht ema juures kahetoalises sotsiaalkorteris, kus on head elamistingimused. S.Z tunnistab, et vabaduses on tal raske tööd leida, kuid lubab ennast töötuna arvele võtta ning hakata tööd otsima. S.Z leiab, et töökogemus on tal olemas, kuna vabaduses töötas ta juhutöödel. S.Z soovib edaspidi elada seaduskuulekalt ja luua pere. Tal on vabaduses sissetulek olemas, ta saab pensioni XXX eurot kuus. Veel märgib S.Z, et tema ema ja vend on tõepoolest kriminaalkorras karistatud, kuid isaga ta ei suhtle. Ta soovib tõestada, et on muutunud ning on võimeline vabaduses seaduskuulekalt elama. S.Z-i kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada S.Z vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. 2 Kaitsja leiab, et maakohus viitab S.Z-i korduvale karistatusele, kuid ei arvesta, et S.Z-i on karistatud kõigest kaks korda ja vangistuses viibib ta esimest korda. S.Z ei olnud varem vanglakogemust, kuid nüüd on tal see olemas ja kui ta ei soovi selle kogemuse kordumist, siis ta ei pane tulevikus toime uusi kuritegusid. S.Z on sotsiaalvõrgustik olemas, tal on vabaduses vanemad ja kaks venda ning õde, kellega ta suhtleb. S.Z on vangistuses kahel korral läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treeningu, ta on omandanud tisleri elukutse ja töötanud vanglas majandustöödel. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole S.Z viimase aasta jooksul distsiplinaarrikkumisi toime pannud. S.Z-i käitumine vanglas on oluliselt paranenud. Kaitsja leiab, et pärast vangistust on S.Z-i suhtumine ka kriminaalhooldusesse muutunud. Vangla ja kriminaalhooldaja toetavad S.Z-i ennetähtaega vangistusest vabastamist. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustunud vangla ja kriminaalhooldaja arvamusega S.Z-i vabastamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole S.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Ringkonnakohus on samuti seisukohal, et käesoleval ajal ei ole võimalik asuda seisukohale, et S.Z-i suhtes on sellel korral karistus täitnud eesmärgi. S.Z-i näol on tegemist isikuga, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud. Ringkonnakohus peab märkimisväärseks asjaolu, et S.Z on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid vaatamata sellele pani ta katseajal taas toime uue kuriteo. Temale varasemalt mõistetud karistused ei ole seega mõjutanud isikut edasisest süütegude toimepanemisest hoiduma. S.Z-i näol ei ole tegemist seadusekuuleka isikuga. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on S.Z korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid. Ka väärteokorras on teda korduvalt karistatud. Ringkonnakohtul ei ole alust uskuda määruskaebuses toodud paljasõnalisi väiteid, et S.Z-i käitumine on seekord sedavõrd muutunud paremuse suunas, et pereliikmete toetus ning kindla elukoha olemasolu maandavad uute kuritegude toimepanemise riski. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna S.Z-i on korduvalt varem karistatud nii kriminaalkui ka väärteokorras, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole S.Z oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades S.Z-i isikut ei ole antud juhul põhjendatud tema allutamine kriminaalhooldaja järelevalve alla, kuna S.Z on näidanud oma käitumisega, et ta ei ole võimeline ühiskonnas kehtestatud reegleid järgima ega seaduskuulekalt käituma. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Ringkonnakohtul seda veendumust ei kujunenud. Ringkonnakohus märgib tunnustavalt S.Z-i soovi muuta oma käitumist ja hakata seaduskuulekaks kodanikuks, õppimist ja töötamist vanglas, kuid leiab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule 3 õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus leiab, et töökoha ning legaalse sissetuleku puudumine omakorda suurendab samuti uute kuritegude toimepanemise riski. Hoolimata vanglas omandatud erialast ei ole S.Z vabaduses kerge tööd leida ning endale elatusvahendeid saada. Selle tingib hetkel tööturul valitsev olukord, S.Z-i madal haridustase ning tema vähene töökogemus. Maakohus on märkinud, et S.Z-i on üheksa korda distsiplinaarkorras karistatud. S.Z leiab oma määruskaebuses, et enamus temale määratud distsiplinaarkaristustest peaksid olema kustunud, kuna on toime pandud üle aasta tagasi. Ringkonnakohus märgib, et toimikumaterjalide kohaselt on S.Z hetkel üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Eelnevalt toime pandud kaheksa distsiplinaarkaristust on kustunud VangS § 101 lg 4 järgi, kuna need on toime pandud rohkem kui aasta tagasi. Ringkonnakohus leiab, et olenemata sellest, et suurem osa distsiplinaarkaristustest on kustunud ning S.Z on käesoleval ajal üks kehtiv distsiplinaarkaristus, näitab distsiplinaarkaristuse olemasolu, et isegi range järelevalve tingimustes karistuse kandmise ajal ei ole S.Z suutnud õiguspäraselt käituda. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks osundada Riigikohtu lahendile 3-1-1-91-06, milles rõhutatakse, et vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kaitsja määruskaebuses esitatud seisukoha kohta, mille kohaselt on kriminaalhooldaja ja vangla toetanud S.Z-i ennetähtaegset vabastamist, peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et ennetähtaegse vabastamise otsustamine on KarS § 76 kohaselt üksnes kohtu pädevuses ning sealjuures ei ole kohtule siduvad menetlusosaliste soovid või erinevate ametiasutuste arvamused. Ringkonnakohus peab vajalikuks veelkord selgitada, et kohtul ei ole võimalik süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada, kui kohus ei ole veendunud, et karistuseesmärk on saavutatud, mistõttu ei ole süüdimõistetule ennetähtaegne vabanemine ka garanteeritud. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel peab kohtul tekkima veendumus, et isiku suhtes on karistuseesmärk seekord saavutatud. Ringkonnakohus tunnustab S.Z-i poolt määruskaebuses märgitud tahet muuta oma käitumist, kuid leiab, et arvestades tema eelnevat elukäiku ei anna see alust tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Selleks ei anna alust ka teised määruskaebustes toodud põhjendused. Ringkonnakohus märgib, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saab S.Z positiivseid nihkeid oma ellusuhtumises kinnistada. S.Z tuleb edaspidi hoiduda distsiplinaarrikkumistest, mis on ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üheks oluliseks eelduseks. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud määruskaebused rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 4 kohtumääruse muutmata ja Aarne Sarjas