1-08-10537 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2010, Tartu Kriminaalasja number 1-08-10537 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
- veebruari 2010 vahistamismäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N.V kaitsja Anne Vissak`u määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 390 ja 391 jätta Tartu Maakohtu
- veebruari 2010 vahistamismäärus muutmata ja N.V kaitsja Anne Vissak`u määruskaebus rahuldamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel lugeda vandeadvokaat Anne Vissak`ule kaitsjatasuna arvestatud summa 300 krooni menetluskulude hulka. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud N.V mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 12.12.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja karistuseks mõisteti talle kuus
(6)kuud vangistust, mida täitmisele ei pööratud, vaid määrati KarS § 74 alusel kahe
(2)aasta kuue
(6)kuu pikkune katseaeg ning kontrollnõuete järgimine vastavalt KarS § 75 sätestatule. Kriminaalhooldusametnik esitas 17.12.2009 maakohtule taotluse, milles palus pöörata N.V-le mõistetud karistuse täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid – ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud elukohas, s.o hoidub kõrvale talle mõistetud karistuse kandmisest. Maakohus arutas kriminaalhooldusametniku taotlust 25.02.2010 toimunud kohtuistungil. Kohtukutset N.V-le ei olnud võimalik kätte anda ja istungile ta ei ilmunud. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu 25.02.2010 määrusega otsustati kohaldada N.V suhtes tõkendit vahistamine ja kuulutada tagaotsitavaks. Määruse põhjenduste kohaselt asus maakohus seisukohale, et kohtul on piisav alus eeldada, et süüdimõistetu hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Süüdimõistetu ei olnud toimuvast kohtuistungist teadlik, kuna kohtukutset kohtule teadaoleval aadressil XXX talle edastada ei olnud võimalik. Lõuna Politseiprefektuuri õiendi kohaselt N.V eelnimetatud aadressil ei ela. Maakohus on tuvastanud, et N.V ei ela enam ka kriminaalhooldusametnikule teadaoleval aadressil XXX. Samuti ei ole N.V teadaolevad mobiiltelefoninumbrid kasutusel. Maakohtu hinnangul oli N.V teadlik oma kohustustest seoses kriminaalhooldusega, kuid on rikkunud neid lahkudes oma elukohast ilma selleks luba taotlemata ja jättes ilmumata registreerimistele. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et on piisav alus eeldada, et tingimisi mõistetud karistus süüdimõistetu suhtes pööratakse täitmisele ning seega on põhjendatud süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks kuulutada süüdimõistetu tagaotsitavaks ja vältimaks tema edaspidist menetlusest kõrvalehoidmist tuleb süüdimõistetu vahistada. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu N.V kaitsja A. Vissak taotleb vahistamismääruse tühistamist. Kaitsja leiab, et N.V ei ole hoidunud kõrvale kriminaalhooldusest ja kohtuistungist. Kriminaalhooldaja kohtus antud selgitustest nähtub, et N.V on elanud erinevates elukohtades ja ta on teavitanud sellest mitmeid ametnikke, mis kaitsja hinnangul näitab N.V koostöövalmidust. Kaitsja lisab, et süüdimõistetu on isik, kes vajab toimetulekuks abi ning elukohtade vahetus ei ole tingitud soovist elukohta vahetada, vaid tegemist on paratamatult tekkinud olukorraga, kus sotsiaalabi vajaval isikul puudub elukoht, mistõttu tuleb tal tihti elukohta vahetada. Kaitsja ei nõustu maakohtu määruse põhjendusega, mille kohaselt tingib vahistamise juba ainuüksi asjaolu, et kriminaalhooldusametnik on pidanud põhjendatuks esitada kohtule taotluse karistuse täitmisele pööramiseks. Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud kontrollimata asjaolu, kas N.V esinevad mõjuvad põhjused kriminaalhooldusnõuete mittetäitmiseks ning kas süüdimõistetul on üldse võimalus elada kindlas elukohas. Esitatud vastuväite sisu Prokurör leiab, et maakohtu määrus on kooskõlas seadusega ja piisavalt motiveeritud. Ringkonnakohtule esitatud vastuväites leiab prokurör, et kaitsja väide, justkui N.V on igakordselt teavitanud ametnikku oma elukoha muutusest, ei vasta täielikult tõele, kuna erakorralisest ettekandest nähtub, et N.V-le on saadetud kutseid kõigile tema poolt nimetatud kolmele aadressile. N.V poolt eelnevalt kriminaalhooldajale avaldatud aadressi XXX on politsei kontrollinud, kuid ka seal N.V ei ela. Ettekanne koostamise ajal puudus ametnikul igasugune teave N.V asukoha ja tegevuse kohta. 25.02.2010 toimunud kohtuistungil esitas prokurör kohtule koopia tunnistaja G. J. ülekuulamisprotokollist kriminaalasjas nr 09260104806, mille kohaselt N.V elas tema XXX asuvas korteris, kuid lahkus sellest pärast samas majas korteris X toimepandud vargust. Asjaolu, et N.V seal ei ela kinnitas ka kriminaalhooldaja kodukülastus aadressil XXX. Prokurör ei nõustu kaitsja väitega, et kontrollimata on asjaolu, kas N.V on võimalus kindlas elukohas elamiseks ning leiab, et elukoha vahetamise mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda asjaolu, et lahkutakse sealt pärast varguse toimepanemist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu 25.02.2010 määrus on seaduslik, põhjendatud ja tuleb jätta muutmata ning N.V kaitsja A. Vissaku määruskaebus rahuldamata. KrMS § 130 lg 5 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks KrMS §-s 429 sätestatud korras. 2 KrMS § 429 lg 1 p 1 kohaselt kriminaalhooldusametniku taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistava kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et tingimisi mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Maakohus on määruse tegemisel tuvastanud, et N.V ei ole, vaatamata talle kohtuotsusega pandud kohustustele, ilmunud registreerimisele ja on rikkunud kohustust elada kindlaksmääratud elukohas. Kohtumääruse tegemise ajaks ei olnud kohtule ega kriminaalhooldusametnikule teada N.V tegelik elu- ja viibimiskoht, kuna teadaolevatel aadressidel N.V ei elanud, mistõttu ei olnud talle võimalik kätte anda ka kohtukutset. Samuti ei olnud ta elukoha vahetamiseks taotlenud kriminaalhooldusametniku eelnevat luba. Lisaks ei olnud kasutusel N.V teadaolevad mobiiltelefoninumbrid. Nimetatud asjaoludel on maakohus põhjendatult järeldanud, et N.V hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Seega oli kohtul piisav alus eeldada, et tulenevalt süüdimõistetu kõrvalehoidumisest pööratakse täitmisele tema suhtes tingimisi mõistetud karistusega asendatud vangistus. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et maakohus on põhjendustes lähtunud vahistamise kohaldamisel asjaolust, et kriminaalhooldusametnik on pidanud põhjendatuks esitada kohtule taotluse karistuse täitmisele pööramiseks ning selgitab, et kriminaalhooldusametnikul on võimalik taotleda kohtult süüdimõistetu vahistamist KrMS § 429 sätestatud vahistamisaluse olemasolu korral. Vahistamise põhjendatust ja alust tuleb hinnata kohtul, mitte kriminaalhooldusametnikul, lähtudes konkreetsetest vahistamist tingivatest asjaoludest. Seega ei ole võimalik, et kohus kohaldab tõkendina vahistamist süüdimõistetu suhtes põhjusel, et kriminaalhooldusametnik on esitanud sellesisulise taotluse. Ringkonnakohus leiab, et ka teised määruskaebuses esitatud väited ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamiseks. N.V oli teadlik tema suhtes 12.12.2008 tehtud kohtuotsuse sisust, selgesõnaliselt kirjasolevatest kohustustest ja kontrollnõuete täitmise kohustusest. Isegi juhul, kui süüdimõistetul tuleb sageli elukohta vahetada, ei ole see põhjendus registreerimisele mitteilmumiseks või elukoha vahetamiseks ilma kriminaalhooldusametniku loata. On kahetsusväärne, et N.V on toimetulekuraskused, kuid see ei too endaga kaasa kohtumääruse tühistamist. Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on käesolevalt õigesti N.V suhtes kohaldanud vahistamist süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3 Tiit Lõhmus