Obsah (5)

§ 199§ 68§ 75§ 218§ 76

1-08-11291 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2010, Tartu Kriminaalasja number 1-08-11291 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud k

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg (08.10.2007 kuni 10.10.2007) ning lõplikuks karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust katseajaga 3 aastat koos käitumiskontrollile allutamisega.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustati T.I heastama kuriteoga tekitatud kahju igakuuliselt 3803,33 krooni 36 kuu jooksul. Katseaja algus 31.01.2009 ja lõpp 12.01.

1. Kriminaalhooldusametnik esitas 09.04.2009 kohtule erakorralise ettekande T.I karistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et viimane ei täida talle kohtuotsusega määratud kohustust heastada kahju. Viru Maakohtu 04.05.2009 määrusega otsustati T.I karistust täitmisele mitte pöörata ning kriminaalhooldusametniku taotlus jäeti rahuldamata. Kriminaalhooldusametnik esitas 29.07.2009 kohtule erakorralise ettekande T.I karistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et viimane ei täida talle kohtuotsusega määratud kohustust heastada kahju. Viru Maakohus 09.11.2009 määrusega otsustas muuta T.I kohustust tasuda kannatanutele igakuiselt 3803 krooni ning lubada tal tasuda alates 01.11.2009 kuni 31.10.2010 igakuiselt 2000 krooni. Kriminaalhooldusametnik esitas 18.02.2010 kohtule erakorralise ettekande T.I karistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et viimane jätkuvalt ei täida talle kohtuotsusega määratud kohustust tasuda kannatanutele 2000 krooni kuus. Esimese astme kohtu määruse sisu Viru Maakohtu 13.04.2010 määrusega pöörati T.I-le Harju Maakohtu 13.01.2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva täitmisele ning karistuse kandmise alguseks lugeda T.I karistuse kandmisele ilmumise päevast. Maakohus tuvastas materjalide põhjal, et 04.02.2009 tehti süüdimõistetule teatavaks kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused, T.I-le on korduvalt selgitatud kahju tasumise korda ning kohtu poolt pandud kohustuse rikkumisest tulenevaid tagajärgi, katseaja jooksul on T.I-le koostatud kaks erakorralist ettekannet seoses rahalise kohustuse mittetäitmisega. Viru Maakohtu 04.05.2009 kohtumäärusega jäeti rahuldamata mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 5 kuud 27 päeva täitmisele pööramiseks, kuna T.I puudus töökoht, kuid määruse tegemise ajal omas alalist töökohta ning oli asunud võlgnevust hüvitama. Viru Maakohtu 09.11.2009 kohtumäärusega muudeti T.I kohustust tasuda igakuuliselt kannatanutele 3803 krooni kuus ning lubati tal tasuda alates 01.11.2009 kuni 31.10.2010 2000 krooni kuus. T.I on katseaja algusest 13.01.2009 tasunud igakuulist rahalist kohustust ainult neljal kuul, kokku 3500 krooni- 2009 novembris 1000 krooni, 2009 detsembris 1000 krooni, jaanuaris 2010 ei tasunud rahalist kohustust üldse. T.I 16.12.2009 seletusest nähtub, et ta ei saanud 2009 novembrikuu lõpuks kannatanule 1000 krooni maksta kuna ta ei saanud tööjuurest puhkepäeva pangas ülekande tegemiseks ning maksis puuduoleva 100 krooni 16.12.
2. Samas lubab, et maksab 2009 detsembrikuu eest 2000 krooni 31.12.
3. 13.01.2010 seletusest nähtub, et ta ei saanud 2009 detsembrikuu eest rahalist kohustust tasuda, kuna tööandja ei maksnud palka, kuid lubab 30.01.2010 maksta nii 2009 detsembrikuu kui ka 2010 jaanuarikuu eest kokku 4000 krooni. 03.02.2010 seletusest nähtub, et ta ei saa maksta igakuuliselt 2000 krooni, kuna tööandja ei maksa kokkulepitud palka. Samas lubab tööandja objekti lõppedes märts 2010 maksta väljateenitud palga. T.I töötas ametlikult alates 11.05.2009 XXX ehitajana kuupalgaga XXXX krooni, mistõttu leidis maakohus, et T.I on stabiilne sissetulek ja võimalus kahju maksmiseks. Lisaks ei andnud T.I igakuulise kohustuse vähendamine 3808,33 kroonilt 2000 kroonile soovitust tulemusi, kuna ta ei täida jätkuvalt enda antud lubadusi kahju hüvitamiseks. Registreerimislehest nähtub, et T.I on registreerimisel käinud üldiselt korralikult, on kahel korral hilinenud registreerimisele seoses registreerimise päevade segamini ajamisega. Samuti on T.I katseaja jooksul sooritanud 3 uut väärtegu, nendest 2 väärtegu 18.07.2009 ja 22.07.2009

§ 218

lg 1 alusel (rahatrahvid summades 3600 krooni ja 1200 krooni on tasumata) ning 28.10.2009 Tubakaseaduse § 49 alusel (rahatrahv summas 180 krooni on tasumata) millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki ei täitnud. T.I on varem 11 korda kriminaalkorras karistatud isik, enamuses varavastaste kuritegude toimepanemise eest, mitmel korral on viibinud ka vanglas ning olnud ka kriminaalhoolduse all. Maakohtu hinnangul on sellises olukorras isiku vangistusest tingimuslik vabastamine harvaesinev nähtus. Maakohus tegi 13.01.2009 kohtuotsuse, millega tunnistas isiku süüdi mitmetes vargustes, kus kahjud ületasid 100 000 krooni. Karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust, kuid kohus leidis, et on võimalik vabastada T.I vangistusest tingimuslikult määrates kohustuseks kannatanutele tekitatud kahjude hüvitamise kohustuse. M. Sagur ei asunud veebruarist 2009 kahju hüvitamisele ega läinud tööle ning alles maist 2009 leidis ta endale töökoha, kuid ka siis ei asunud ta kahju hüvitamisele kohtu poolt määratud ulatuses. Kohus kergendas talle kohustust 2000 kroonile igakuiselt, kuid ka sellega ei tulnud T.I toime. Maakohus leidis, et süüdimõistetu suhtub talle määratud kohutusse kergemeelselt, annab kohtule mitte millegagi kaetud lubadusi eesmärgiga vältida vangiminekut. Kohtuistungil avaldas süüdimõistetu soovi, et nüüd võib hakata maksma 1000 krooni kuus, kuid samas ei ole tal jätkuvalt kindlat töökohta. Maakohus leidis, et kriminaalhooldus T.I suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kohustusi rikkudes kohustust tasuda kannatanutele igakuuliselt 2000 krooni. 2 Seega ei ole T.I maakohtu hinnangul asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki, mistõttu kuulub vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine tühistamisele ning T.I tuleb karistust kanda. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu T.I taotleb maakohtu määruse tühistamist ning muuta talle määratud kohustust, et tal tuleks igakuiselt tasuda 1000 krooni. Määruskaebuse kohaselt ei ole T.I saanud kahjusummat hüvitada, kuna ta ei ole saanud kindlat töökohta (on töötuna arvel) ja kui vahepeal oli ta 2 kuud ametlikult tööl, siis sai ta maksta. T.I palub võimalust tasuda igakuiselt (kuuendaks kuupäevaks) 1000 krooni. Tõendamaks võimalust tasuda võib ta esitada sellesisulise dokumendi. Lisaks märgib T.I, et ema on lubanud aidata tal nimetatud kahjusid tasuda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik, põhjendatud ja tuleb jätta muutmata ning T.I määruskaebus rahuldamata.

§ 76

lg 5 kohaselt pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele. Maakohus on määruses põhjalikult käsitlenud T.I rikkumisi seoses talle Harju Maakohtu 13.01.2009 otsuse alusel määratud kohustusega hüvitada kannatanutele tekitatud kahju. Käitumiskontrolli ajal on T.I kontrollnõudeid täitnud üldiselt korralikult. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt käsitletuga T.I-le mitmekordsetest võimaluste andmisest. Sellest tulenevalt on vähendatud T.I poolt makstavat summat, kuid ka nimetatud asjaolu ei ole mõjutanud T.I täitma oma kohustust kasvõi osaliselt. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates usutavad T.I lubadused tulevikus asuda oma kohustust täitma. Lisaks märgib ringkonnakohus, et Harju Maakohtu otsus jõustus 21.01.2009 ning otsuse kohaselt tuli T.I heastada kuriteoga tekitatud kahju 36 kuu jooksul. Eeltoodust järeldub, et käesolevaks ajaks pidi T.I olema tekitatud kahju juba heastatud, kuid viimane on tasunud kokku vaid 3500 krooni. Ringkonnakohus leiab, et kahju heastamata jätmine näitab T.I suhtumist talle mõistetud karistusse, mis annab alust arvamuseks, et Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus ei täida tema suhtes karistuseesmärki. Ringkonnakohus märgib, et T.I oli teadlik tema suhtes tehtud kohtuotsuse sisust, kahju heastamise kohustusest ja selle mittetäitmisel kaasnevast tagajärjest, mistõttu määruskaebuses esitatud väited ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamiseks. . Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3 Aarne Sarjas