lg 1 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.A
lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat.
lg 2 alusel määrata, et kohesele ärakandmisele kuulub 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 17.09.2011.a – 18.09.2011.a, s.o 2 päeva, kuulub karistusaja hulka, seega kohesele ärakandmisele kuulub vangistus 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
lg-te 2, 3 alusel määrata, et vangistust 2 (kaks) aastat ja 9 (üheksa) kuud ei pöörata täitmisele, kui B.A ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all talle
§-s 75 lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast. Koheselt ärakantava karistuse kandmise alguseks lugeda reaalselt karistusele kandmisele asumise aeg.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena B.A-lt mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on B.A kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.
lg 1 alusel konfiskeerida B.A-lt tahtliku süüteo toimepanemise vahend sõiduauto BMW 316i registreerimismärgiga xxx. B.A suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista B.A-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 435.00 eurot - ekspertiisi kulud - 273.00 eurot - tasu õigusabi osutamise eest – 76.62 eurot - toimikust koopiate tegemise kulud - 0.45 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „B.A 1 – 11 – 14369, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU B.A süüdistatakse selles, et tema 17.09.2011. a. kella 19:40 ajal, viibides Tallinnas Vana-Rannamõisa tee 18 maja hoovis, olles joobeseisundis /LS § 69 lg 4 p 1/, juhtis mootorsõidukit BMW 316i registreerimismärgiga xxx, tagurdades garaaži eest puuriida juurde, kus peatus hetkeks, pani sisse esimese käigu ning sõitis edaspidi hoovi aiavärava poole, ei vaadanud, et aias murul magab tema sõber TJ, kellega olid samal õhtul Vana-Rannamõisa tee 18 maja hoovis koos alkoholi tarvitanud ja autot parandanud, ei veendunud enne edaspidi liikuma hakkamist, et see ei ohusta teisi liiklejaid /LS § 33 lg 2 p 8/, kuna tema kehalised ja psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid olid alkoholi mõjul häirunud /LS § 69 lg 1/, mille tulemusel sõitis murul magavast TJ’st üle, põhjustades tema surma /LS § 35 lg 1/. B.A rikkus LS § 33 lg 2 p 8 /juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid; § 35 lg 1 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat/; § 69 lg 1, lg 4 p 1 /juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1.50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0.75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. B.A pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist 3 aastase vangistusega, mis jätta
Määrata, et koheselt ärakantav vangistuse osa on 3 kuud ja vangistuse osa, mida tingimisi täitmisele ei pöörata, on 2 aastat 9 kuud. Määrata, et 2 aasta 9 kuulist vangistust ei pöörata täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 17.09.11 – 18.09.11 s.o. 2 päeva.
3 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. B.A nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava B.A selgituse, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav B.A on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb B.A temale esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab B.A süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et B.A esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et B.A-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9; § 179 ; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.