1-11-13055/7

(11230110019)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi I.V süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Tron Süüdistatav I.V Kaitsja ik: XXX, kodakondsuseta, haridus 3 klassi, töökoht: puudub, väidetav elukoht: XXX, tõkend: elukohast lahkumise keeld, Harju Maakohtu 19.12.2011 määrusega muudetud tõkendiks vahistamine, kinni peetud 02.01.

1. Varasem karistatus:
2. Harju Maakohtu 30.08.2004 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 3 kuud, tingimisi, katseajaga 18 kuud;
3. Tallinna Linnakohtu 01.11.2004 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi vangistus 3 aastat, tingimisi, katseajaga 2 aastat;
4. Harju Maakohtu 08.10.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 6 kuud, § 65 lg 2 alusel vangistus 3 aastat 6 kuud. Vabanes 28.07.2010 peale karistuse kandmist Advokaat Jelena Benevolenskaja RESOLUTSIOON
5. I.V süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.
6. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 1
7. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, arvestades mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse 2 kuud ja 20 päeva ärakandmist alates I.V kinnipidamisest Harju Maakohtu 19.12.2011 määruse alusel, so alates 02.01.
9. I.V suhtes muudetud tõkend vahistamine jätta muutmata.
10. I.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 108 (ükssada kaheksa) eurot ja 69 (kuuskümmend üheksa) euro senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 3 (kolm) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 36 (kolmkümmend kuus) euro ja 23 (kakskümmend kolm) euro sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „I.V, 1-11-13055, kaitsjatasu“.
11. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
12. Jätta KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.
13. JJesitatud tsiviilhagi 341,76 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista I.V-lt JJkasuks 341 (kolmsada nelikümmend üks) eurot ja 76 (seitsekümmend kuus) euro senti, mis tuleb tasuda JJarveldusarvele nr 1107093906 Swedbank. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: I.V süüdistatakse selles, et tema, olles 08.10.2007 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, taas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 21.07.2011 kella 22:00 paiku võttis Tallinnas, XXXmaja taga asuvas metsapargis, puidust trenažöörilt JJ kuuluva käekoti Nike väärtusega 25,56 eurot, milles olid: vihmavari väärtusega 20 eurot, kasutatud kosmeetika -huulepulk Loreal väärtusega 5 eurot; tualettvesi väärtusega 20 eurot, mobiiltelefon Sony Ericsson X10 Mini väärtusega 244 eurot, rahakott väärtuseta; isikutunnistus väärtuseta; kolm pangakaarti väärtuseta (Swedbanki deebetkaart ja kaks SEB pangakaarti, deebet- ja krediitkaardid); SEB- ja Swedbanki interneti koodikaardid väärtuseta; kollektsioonieurod (erinevatest riikidest) kokku 7 tk (1€, 2€, 50 senti) üldväärtusega 10 eurot, kliendikaardid: NS King, Maxima Aitäh, Partner, Sinu Rimi, väärtuseta; kaks fotot väärtuseta, võtmekimp 5 võtmega väärtuseta, tekitades sellega JJ varalist kahju summas 324,56 eurot. Seega I.V varem varguse toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 Kohtuistungil süüdistatav I.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 22.07.2011 ja 09.09.2011 koostatud kannatanu JJülekuulamisprotokollist koos lisadega nähtub, et 21.07.2011 kella 22:00 paiku varastati Tallinnas XXX maja taga asuvas metsapargis, puidust trenažöörilt kannatanule kuuluvad järgmised esemed: käekott Nike väärtusega 25,56 €; vihmavari väärtusega 20€; kasutatud kosmeetikat (huulepulk Loreal väärtusega 5€, tualettvesi, väärtusega 20€), üldväärtusega 25€; mobiiltelefon Sony Ericsson X10 Mini väärtusega 244€ (lisatud 09.01.2011 kuupäevaga arve nr M1100013131 summas 244 eurot); rahakott väärtuseta; isikutunnistus kannatanu nimele väärtuseta; kolm pangakaarti väärtuseta (Swedbank deebetkaart ja kaks SEB pangakaarti, deebet- ja krediitkaardid); Seb- ja Swedbank internet koodikaardid väärtuseta; kollektsioonieurod (erinevatest riikidest) kokku 7 tk (1€, 2€, 50 senti) üldväärtusega 10€; kliendikaardid: NS King, Maxima Aitäh, Partner, Sinu Rimi väärtuseta; kannatanu poja kaks fotot väärtuseta, võtmekimp, 5 võtmega, hõbedast värvi võtmehoidjaga minivälgumihkli kujuga (peal pressitud kollast värvi põder). Kokku varastati üldväärtusega 324, 56€. Taastatud kõik pangakaardid, mille eest maksis kannatanu l,92 x 3, kokku 5,76€, kviitungid lisatud protokolli juurde. Isikutunnistuse taastamine läheb maksma 24€. Nimetatud summa soovib lisada tsiviilhagile. Tellis ühe võtme, mille eest maksis 13€. Korteris vahetati üks ukselukk, mille eest raha ei ole makstud. Kokku tekitati kannatanule üldkahju summas 367,32€. 24.07.2011 päeval jalutas uuesti samas pargis, kus varastati käekott ja leidis pargi lõpus, (5 liini lähedal) puu oksal oma käekoti, ja lähedal maas kõik kliendikaardid: NS King, Maxima Aitäh, Partner, Sinu Rimi. Kuna käekotti sai tagasi esitab tsiviilhagi summale 341,76€. Meesterahvast, kes jooksis tema käekotiga minema, nägi kannatanu ja kannatanu abikaasa ainult selja tagant. (t/l 2-6; 7-12) 09.09.2011 koostatud hagiavaldusest nähtuvalt esitab JJseoses 21.07.2011 kella 22:00 paiku Tallinnas XXX maja taga asuvas metsapargis temalt varastatud käekotiga tsiviilhagi summas 341,76 eurot. (t/l 13-14) Teatisest Karistusregistrist nähtub, et süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral: - 30.08.2004 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 3 kuud, tingimisi, katseajaga 18 kuud; - 01.11.2004 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7 järgi vangistusega 3 aastat, tingimisi, katseajaga 2 aastat; - 08.10.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 3 aastat 6 kuud. Vabanes 28.07.2010 peale karistuse kandmist. Väärteokorras on I.V korduvalt karistatud NPAL § 15¹ järgi. (t/l 28-31) 13.10.2011 koostatud kahtlustatava I.V tunnistab ta end kahtlustuses märgitud kuriteo toimepanemises süüdi ja selgitab, et
14. aasta juuli lõpus jalutas Uus-Maleva tänava taga metsapargis. Ühe puidust trenažööri peal rippus heledat tooni naistekäekott. Lähedal kedagi ei olnud. Otsustas varastada käekoti, et raha saada. Võttis käekoti ja läks kiirel sammul liinide suunas. Siis kui liikus, nägi, et pargis kaugemal jalutasid inimesed. Süüdistatavat mitte keegi ei kutsunud ega palunud tagasi tulla kotti tagastama. Läks koju ja vaatas koti sisu. Seal olid erinevad kliendikaardid, mäletab, et need olid JJ nimele. Oli mingi kosmeetika, musta värvi korpusega mobiiltelefon Sony Ericsson X10 Mini ja umbes 8-10 eurot metallrahas. Võttis käekotist sularaha ja mobiiltelefoni. Sularaha eest ostis endale süüa. Mobiiltelefoni müüs tundmatule naisterahvale 50 € eest trammipeatuses Sepa. Rohkem ei võtnud ta käekotist endale midagi. Pärast seda viis sama päeva öösel käekoti (koos sellesse jäänud sisuga) samasse parki, pani 3
15. liini lähedal puu otsa. Ta ei kasutanud mingit pangakaarti ja ei püüdnud võõrast pangakaarti kasutades pangaautomaadist raha välja võtta. Kahetseb tehtut. (t/l 35-38) Väljatrükk Harju Maakohtu 08.10.2007 otsusest, millest nähtuvalt I.V-le mõisteti KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 3 aastat 6 kuud. (t/l 44-78) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli -1,62 eurot. (t/l 43) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava I.V süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu JJ ütlusi, hagiavaldust, teatist Karistusregistrist, Harju Maakohtu 08.10.2007 otsuse väljatrükki, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava I.V käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem karistatud varguse toimepanemise eest Harju Maakohtu 08.10.2007 otsusega. Seega oli I.V KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 21.07.2011 kella 22:00 paiku võttis I.V Tallinnas, XXXmaja taga asuvas metsapargis, puidust trenažöörilt JJ kuuluva käekoti Nike koos selles olnud esemetega ning tekitas J.J varalise kahju summas 324,56 eurot. Kohus asub seisukohale, et kannatanu ja süüdistatava ütlustega on süüdistatava süü tõendamist leidnud. Kuivõrd süüdistatav pani temale inkrimineeritud teo toime ajal, mil eelmine karistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ei olnud kustunud ning süüdistatav omastas kannatanu vara, kulutades seda omal äranägemisel, leiab kohus, et süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on JJ esitanud tsiviilhagi 341,76 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud ja tagastamata jäänud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas I.V, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava I.V poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 341,76 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista I.V-lt JJ kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada kahetsust toimepandus, kuivõrd süüdistatav viis osa varastatust varguse toimepanemise koha lähedusse tagasi ning kannatanu sai osa asjadest kätte. 4 Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval alaline sissetulek, millest annab tunnistust ka inkrimineeritud kuriteo varavastane iseloom ning sellest annavad tunnistust ka süüdistatava karistusandmed. Seetõttu arvestades seda, et eelmise otsusega on temalt välja mõistetud suured tsiviilhagid ning tal on suured rahalised kohustused, leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud. Süüdistatav nimetas kohtueelsel menetlusel ja kohtuistungil oma elukohaks XXXTallinnas ja tema suhtes kohaldati tõkendiks elukohast lahkumise keeld. Kohtuliku menetluse käigus ilmnes, et süüdistatav seal tegelikkuses ei ela ning kohtule oli süüdistatava elukoht teadmata ja ta tuli kuulutada tagaotsitavaks. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et kuna ta tarvitas narkootilisi aineid, siis ta õe juures viimasel ajal ei elanud, kuid oli õega pidevalt ühenduses, teada saamaks kohtuistungi aega. Kohus asub taolistel andmetel seisukohale, et tegelikkuses puudub süüdistataval alaline elukoht, millest annab tunnistust ka asjaolu, et süüdistatav on kinnipidamisel väitnud, et tal elukoht puudub. Alalise elukoha olemasolu oleks aga kontrollnõuete täitmise ja kriminaalhooldusele allutamise eelduseks. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatava suhtes juba vangistus tingimisi kohaldamata jäetud, kuid vangistus pöörati täitmisele uute kuritegude toimepanemise tõttu ja karistused liideti. Seega on süüdistatav näidanud, et ta ei sobi kriminaalhooldusele. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetavat karistust ei ole võimalik ka asendada üldkasuliku tööga, sest ka sel juhul allutataks ta kontrollnõuetele ja kriminaalhooldusele. Alalise elukoha puudumine aga muudab selle võimatuks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele, arvestades karistusaja algust alates süüdistatava vahistamisest kohtumääruse alusel. Karistuse määra valikul on kohtu arvates oluliseks asjaolu, et süüdistatavat süüdistatakse ühe varguse toimepanemises, kusjuures süüdistatav võttis ära vaid mõned esemed ning tagastas ülejäänud esemed viisil, mis võimaldas kannatanul asjad tagasi saada. Seetõttu leiab kohus, et arvestades süü suurust ja karistust kergendava asjaolu olemasolu, võib süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistataval puudub alaline ja legaalne sissetulek ning temal lasuvad ka suured rahalised karistused, millised ilmselt jäetakse täitmata rahaliste vahendite puudumise tõttu, leiab kohus, et süüdistatavalt välja mõistetavad menetluskulud tuleb valdavas osas jätta süüdistatavalt välja mõistmata, jättes need KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Märt Toming kohtunik 5