lg 2 p 1 järgi ning karistuseks on mõistetud 2 aastat vangistust,
lg 2 p 4 ja 7 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust,
järgi ja karistuseks on mõistetud 4 kuud vangistust,
lg 2 p 1, 4, 5 järgi ja karistuseks on talle mõistetud 5 aastat vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, on liitkaristuseks mõistetud 5 aastat vangistust.
lg 1 alusel on loetud mõistetava karistusega kaetuks Harju Maakohtu 30.03.2007 otsusega mõistetud karistus – 5 kuud ja 10 päeva ning see ärakantud karistus arvati liitkaristusest maha. Liitkaristusest jäi kanda 4 aastat 1 6 kuud ja 20 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning mõistetud vangistuse (4 aastat 6 kuud ja 20 päeva) alguseks loeti 15.01.2008. Viru Vangla poolt 22.02.2012 koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat P.B on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda, kuna varasem karistus loeti kaetuks eelvangistusega. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Esimene karistus mõisteti grupiviisilise varguse eest, vangistust kannab aga väljapressimise, varguste ning omastamise eest. Väärteokorras on isikut karistatud 4-l korral. Kinnipeetav täidab talle 27.07.2011 kinnitatud individuaalset täitmiskava, mille kohaselt peab kinnipeetav osalema erinevates programmides, omandama kutsehariduse, õppima riigikeelt. Kinnipeetaval P.B on kehtivaid distsiplinaarkaristusi kokku kuus, sh keelatud esemete omamise, ametniku korralduste eiramise ja tööst keeldumise eest. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ohtlik. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 38%. Viru Vangla toetab P.B ennetähtaegset vanglast vabastamist koos kohustuste määramisega. Kriminaalhooldusametniku poolt 20.02.2012 koostatud arvamusest nähtub, et lähedastest on kinnipeetaval ema, isa, õde ning vend. Vestlusest kinnipeetava emaga selgus, et lähedased suhtlevad kinnipeetavaga regulaarselt ning toetavad teda vastavalt võimalustele materiaalselt. Vanemate sõnul on P.B plaan pärast vabanemist edasi õppida ning leida endale ametlik töökoht. Ema sõnul on poeg sõprade poolt väga mõjutatav ning kõik kuriteod on toime pandud grupis. Seega on P.B puhul suureks riskiteguriks suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega. Vabanedes asuks kinnipeetav elama oma vanemate juurde, kus elas ka enne vangistust. Pere sissetulek on umbes 192 eurot kuus. Eluasemel on võlg, kinnipeetava vanemad on kodused. Majandusliku toimetuleku kogemus P.B puudub. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgi. Kinnipeetav on omandanud põhihariduse, kuid tööoskused ja –kogemused puuduvad. Isikul ei ole vabaduses tagatud töökohta ning tal on tasumata rahalised võlgnevused summas 637,074 eurot. Vähese hariduse, eriala ja töökogemuse puudumise tõttu on P.B tööturul konkureerimine ja töökoha leidmine raskendatud. Kinnipeetav P.B kinnitas kohtuistungil, et tahab vabaneda. Prokurör ei toetanud kinnipeetava P.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kinnipeetav on kohtu all teist korda, viimati mõistetud karistusega loeti kantuks ka varasem karistus. Seega on karistused ühte liidetud ning prokurör pidas otstarbekaks, et karistus oleks kantud lõpuni. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (
) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu P.B ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. P.B on kriminaalkorras karistatud kokku 2-l korral. Esimene karistus mõisteti grupiviisilise varguse eest, karistust kannab aga väljapressimise, varguste ja omastamise eest. Väärteokorras on isik karistatud 4-l korral Alkoholiseaduse rikkumise eest. Kinnipeetaval on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest nähtub, et isik jätkab kuritegelikku käitumist isegi kinnipidamisasutuses. Kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, siis tuleb distsiplinaarkaristuste olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. Kohtu arvates nähtub eeltoodust P.B ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse ning on suur tõenäosus, et vabaduses olles võib selline suhtumine viia uute kuritegude toimepanemiseni. Vangla iseloomustusest nähtub, et P.B tarbis vabaduses kanepit, mille mõjul muutus vägivaldseks. Kuritegu oli toime pandud narkootiliste ainete mõju all. Alkoholijoobes on isik toime pannud väärtegusid. Piiratud on P.B oskused ning kogemused, mis võib omakorda raskendada töö leidmist. Kohus on tulenevalt eelnevast ning asjaoludest, et isik on kuriteo toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning et perekonna majanduslik olukord on raske, seisukohal, et isik võib ka edaspidi majanduslikel põhjustel ning joobes olles varavastaseid kuritegusid toime panna. Samuti nähtub vangla poolt saadetud materjalidest, et isik on väga mõjutatav ning tal on kriminaalse taustaga sõbrad. Kohus leiab, et kuigi P.B on vabaduses toetav perekond, ei kõrvalda see kriminaalse taustaga sõprade negatiivset mõju. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub ka, et järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on P.B poolt mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 38%. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et P.B puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu P.B vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus 26. mail 2012. a. №oremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.