) § 120, § 121 järgi kokkuleppemenetluses. Prokuröri abi Natalia Duskina Süüdistatav V.H isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel - eesti keel; kõrgharidus; ei tööta, vanaduspensionär; varem kriminaalkorras karistamata. Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Gennadi Kull RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 3, § 126 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista V.H
2. Süüdi mõista V.H
3.
lg 1 järgi lugeda V.H-le mõistetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista V.H-le 6 (kuue) kuu pikkune vangistus.
Samuti tema 2011. aasta jooksul korduvalt ähvardas oma õde SP sellega, et paneb põlema tema eramaja aadressil XXX, Tallinn, tekitades sellega SPhirmu oma vara pärast, arvestades vaenulikke suhteid kannatanu ja süüdistava vahel, samuti seda, et süüdistatav kasutas kannatanu suhtes vägivalda, kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist. Seega V.H pani toime olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui oli alust karta selle ähvarduse täideviimist, s.o.
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava V.H, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokuröri abi kohtus: 3 1)
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust; 2)
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust; 3)
lg1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest lugeda 6 kuud vangistust. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav V.H tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et V.H poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb V.H-le mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määrusega nr 169 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,80 eurot tunnis ja 290 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 435 EUR. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu. V.H-le on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 38,40 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kaitsjale on tehtud kriminaaltoimikust koopia, kulu on arvestatud 0,45 EUR. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu, KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit. V.H on vanaduspensionär, menetluskulude täiel määral hüvitamine käiks talle üle jõu. Seega tuleb V.H-lt välja mõista riigi õigusabi tasu 38,40 EUR ja koopiakulu 0,45 EUR. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.